Marmara: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 86 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q35367 (translate me)
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib merest, saare kohta vaata atiklit [[Marmara saar]]}}
{{koord|tüüp=veekogu|mõõt=100000|kaardilaius=260|kaart=Vahemeri|kaardiseletus=Asukoht Vahemeres|kaarditüüp=1}}
'''Marmara''' ehk '''Marmara meri''' ([[türgi keel|türgi]] ''Marmara'' või ka ''Marmara Denizi'') on väike meri, mis lahutab [[Aasia]]t ja [[Euroopa]]t. Ta on seotud [[Egeuse meri|Egeuse merega]] [[Dardanellid]]e väina kaudu ja [[Must meri|Musta merega]] [[Bosporus]]e väina kaudu. Mere pikkus on u. 280 km (175 miili) ja suurim laius 80 km (50 miili). Pindala on 11 474 km² (4430ruutmiili). Suurim sügavus on 1264 meetrit. Mere keskmine sügavus on 300 meetrit. Vee maht Marmara meres 3500 km³. Marmara mere pinnakihtide soolsus on 20 kuni 26 promilli, sügavamal on aga soolsus 38 promilli.
 
'''Marmara''' ehk '''Marmara meri''' ([[türgi keel|türgi]] ''Marmara'' või ka ''Marmara Denizi'') on väike meri, mis lahutab [[Aasia]]t ja [[Euroopa]]t. Ta on seotud [[Egeuse meri|Egeuse merega]] [[Dardanellid]]e väina kaudu ja [[Must meri|Musta merega]] [[Bosporus]]e väina kaudu. Mere pikkus on u.umbes 280 km (175 miili) ja suurim laius 80 km (50 miili). Pindala on 11 474 km² (4430ruutmiili)². Suurim sügavus on 1264 meetrit. Mere keskmine sügavus on 300 meetrit. Vee maht Marmara meres 3500 km³³. Marmara mere pinnakihtide soolsus on 20 kuni 26 promilli, sügavamal on aga soolsus 38 promilli.
 
Marmara meri kujutab endast veidi väljavenitatud kujuga nõos asuvat veekogu. Pikitelge läbib merd sügavik. Mere kaldad on peamiselt mägised ning lõunas ja idas tugevasti liigendatud.
 
Marmara mere kliima on pehme. Külmimaks kuuks on jaanuar, kus vee keskmine temperatuur on 7 °C ja maksimaalseni tõuseb temperatuur augustis 23 °C. Aastane sademete hulk on 700-800700–800 mm. Hüdroloogilise režiimi määrab ära veevahetus Musta ja Egeuse mere vahel. Olulised tegurid on nende kahe mere vee erinev tihedus, soolsus ja valitsevad tuuled, milleks on põhiliselt kirde ja edelatuuled. Neist suuremad [[Sahara kõrb|Sahara kõrbest]] puhuv kuiv ja kuum tuul [[Siroko|siroko]], mille tagajärjel võib õhutemperatuur tõusta üle 40 °C. Euroopas puhuv külm [[Mistraal|mistraal]] toob aga kaasa jaheda ilma.
 
Marmara meres tugevaid [[Looded|loodeid]] ei ole. Tõusu ja mõõna vahe on minimaalne, 1.,5 kuni 2 päevase vahega, mille põhjuseks on enamasti tugevamad kirde tuuled. [[İstanbul]]i lähedal on looded tavalisest merevee tasemest umbes 35 cm.
 
Kuulub tervikuna [[Türgi]]le. Koos Dardanellide ja Bosporusega moodustab [[rahvusvaheline veetee|rahvusvahelise veetee]] Mustast merest [[Vahemeri|Vahemerre]], mille toimimise ja ohutuse eest Türgi vastutab.
 
Vanad kreeklased nimetasidkasutasid Marmara merdmere kohta nime '''Propontis''' (Προποντίς, -ίδος < pro 'enne' + pontos 'Must meri')
 
[[Pilt:Vahemeri4.gif|thumb|800px|left|Marmara on kaardil tähistatud numbriga 19]]
 
 
{{Coordinate |NS=40.7225 |EW=28.22472222 |type=waterbody |region=TR}}
 
[[Kategooria:MeredVahemere mered]]
[[Kategooria:Türgi geograafia]]
[[Category:Vahemeri]]
[[Category:Türgi]]