Zoosemiootika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 10 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
4. rida:
 
Zoosemiootika lähtub [[Jakob von Uexküll]]i omailmateooriast ja [[Thomas Sebeok]]i kommunikatsioonikäsitlusest (neist viimane on zoosemiootika mõiste autoriks). Zoosemiootika jaoks on olulised zoobioloogi [[Heini Hediger]]i, ornitoloogi ja kommunikatsiooniuurija [[Peter Marler]]i ja bioloogiateoreetiku [[Günter Tembrock]]i tööd. Tänapäeval kuuluvad tuntumate zoosemiootikute sekka [[Dario Martinelli]] Soomest, [[Dominique Lestel]] Prantsusmaalt ja [[Almo Farina]] Itaaliast. Eestis tegelevad zoosemiootikaga [[Timo Maran]], [[Aleksei Turovski]], [[Kalevi Kull]] jt.
 
==Loomade suhtlus==
 
Loomade suhtlemine puudutab peaaegu kõiki etoloogia küsimusi. Loomade käitumist saab paremini lahti seletada selle järgi, kuidas ühe looma käitumine mõjutab olevikus või tulevikus teise looma käitumist. Loomade suhtluse uurimist kutsutakse zoosemiootika ja see on mänginud etoloogia, sotsiobioloogia ja loomade tunnetuse uuringute arengus suurt rolli.
 
Loomade suhtlus ja nende elu üleüldine mõistmine on kiiresti kasvav tööpõld. Isegi 21.sajandil põhineb loomade käitumise mõistmine personaalse sümboolse nime kasutamisel, samuti ka arusaamisel loomade emotsioonidest, loomade kultuurist ja kasvamisest. Isegi seksuaalse käitumise mõjude uurimises on oldud revolutsioonilised.
 
==Vaata ka==