Ajakirjanik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ajakirjanik''' on [[ajakirjandus]]es töötav inimene, kes kogub, vahendab, töötleb ja kommenteerib [[info]]t toimuvate [[sündmus]]te ja päevakajaliste inimeste ning muu aktuaalse kohta ([[uudisajakirjandus]]), uurib ja analüüsib lugejatele huvipakkuvaidhuvi pakkuvaid teemasid ning teeb neist kokkuvõtteid ([[uuriv ajakirjandus]], samuti [[olukirjeldus]]ed, portreelood jms žanrid). Üldjuhul tunneb ajakirjanik lisaks ajakirjanduse põhitõdedele ja väärtustele ka [[suhtekorraldus]]e ja [[kommunikatsioon]]i aluseid (näiteks oskab kasutada [[pressiteade|pressiteateid]] ajakirjandusliku algmaterjalina).

Traditsiooniliselt on kirjutavad ajakirjanikud töötanud [[ajaleht|ajalehtede]] ja [[ajakiri|ajakirjade]] juures, rääkivad ajakirjanikud aga [[raadio]]s ja [[televisioon]]is. Tänapäeval hägustab olukorda nn [[uus meedia]]: ka raadio- ja telejaamadel on internetileheküljedveebiväljaanded, kuhu kirjutatakse, samas tehakse ajalehtede ja ajakirjade veebi tihti videosidvideoid või järelkuulatavaid saateid (''[[podcast]]''<nowiki>'</nowiki>e). Samuti on [[uudisteportaal]]e ja muid [[veebiväljaanne|veebiväljaandeid]], mil puudub väljund [[trükimeedia]]s, raadios või televisioonis (Eestis näiteks [[Delfi (portaal)|Delfi]]). Ka ei pea ajakirjanikul olema alalist töökohta kindla väljaande toimetuses: juba ajakirjanduse algusaegadest on paljud ajakirjanikud olnud [[vabakutseline|vabakutselised]], tehes kaastööd eri väljaannetesse tükitööna või muude kokkulepete alusel, internetiajastul on hakatud ka mitmeid [[blog]]ijaid ajakirjanikeks pidama.

Harva on ajakirjaniku ametinimetuseksametinimetus "ajakirjanik", pigem on see [[katusmõiste]], mille alla kuuluvad mitmed ajakirjandusliku protsessi osalised: [[reporter]]id, toimetajad, rubriigi- ja küljetoimetajad, [[saatejuht|saatejuhid]] jtsjt. Ajakirjanikuks peetakse siiski vaid neid ajakirjanduses töötavaid inimesi, kes annavad otsese panuse väljaande põhisisusse, mitte näiteks [[keeletoimetaja]]id, [[korrektor]]eid, [[kujundaja]]id ja [[operaator]]eid või [[reklaam]]itöötajaid. Ajakirjandustöö keerukuse ning organisatsioonide erineva tööjaotuse tõttu on mõnedmõni ametidamet, nagunäiteks [[diktor]], kahe kategooria vahepeal.

Eestis saab ajakirjanikuks õppida [[Tartu]]s [[Tartu Ülikool]]is (sotsiaal- ja haridusteaduskonnas õpetatakse nii ajakirjanikke kui ka suhtekorraldajaid), [[Tartu Teoloogia Akadeemia]]s (kristliku meedia eriala) ning [[Tallinn]]as [[Tallinna Ülikool]]is ja [[Balti Filmi- ja Meediakool]]is (eesti keeles). Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] Eestis ajakirjanduslikku haridustajakirjandusharidust ei antud. Ajakirjandusharidus ei ole siiski ajakirjanikutöö vältimatu tingimus, paljud ajakirjanikud on õppinud muid erialasid ningja omandanud oskusteabeajakirjaniku erioskused töö käigus.

Kuna uudisajakirjanikuduudisteajakirjanikud peavad vahendama teateid kogu maailmast, tuleb neil sageli viibida sündmuspaigal. See on ohtlik ajakirjanikele, kes töötavad poliitiliselt rahutus piirkonnas või kajastavad sõda. Igal aastal saab vigastada või hukkub mitmeidmõni sõjaajakirjanikkesõjaajakirjanik.