Raudtee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused.
3. rida:
[[Pilt:DualgaugeHakonetozanJP14.jpg|thumb|[[Odawara]] [[raudteejaam]] [[Jaapan]]is]]
 
'''Raudtee''' (saksa k. ''Eisenbahn'') on [[rööbastee]]ga [[transpordisüsteem]] inimeste veoks ([[ühistransport]]) või [[kaubavedu|kaubaveoks]]. Raudtee on ehitatud [[rong]]ide, [[tramm]]ide ja muu [[rööbastransport|rööbastranspordi]] liiklemiseks.
{{Sisukord paremale}}
Raudteeinfrastruktuur ehk '''raudteetaristu''' (inglise k. ''Rail infrastructure'') koosneb maatükiga püsivalt ühendatud [[rööbastee]]de võrgustikust ja nende juurde kuuluvatest rajatistest (hooned, erinevad raudteerajatised) ning tehniliste süsteemide seadmetest.
 
== Raudteede liigitus ==
Raudteed liigitatakse vastavalt nende tähtsusele majanduses<ref>Üldine Elektrotehnika, Harry Esop, H. Hellam, Roman Hollmann, H. Jänes, E. Kanasaar, A. Kroon, P. Plakk, E. Puusepp ja H. Riikoja, Eesti Riiklik Kirjastus 1954, 950lk. lk 585 peatükk 23-8</ref>.
 
* '''Magistraalraudteed''' omavadon tähtsusttähtsad kogu rahvamajandusesrahvamajanduse seisukohalt. Neil liikuvad rongid jagunevad kauba- ja reisirongideks. LiiklemineLiiklus toimub kogu ööpäeva kestel. Sõidukiirus on harilikult kuni 150 km tunnis.
 
* '''Linnadevahelised raudteed''' ühendavad magistraalteedest eemal asetsevaid administratiiv- ja tööstuskeskusi. Rongid on kergemad kui magistraalteedel, kiirused umbes samad. LiiklemineLiiklus toimub sageli ainult teatavail kindlatelteatud kellaaegadel. Kasutatavad kiirusedKiirused on samad misnagu magistraalraudteedel.
 
* EriEraldi rühma moodustavad raudteed, mis ühendavad keskustkeskusi magistraalraudteega. LiiklemineLiiklus on harv, kasutatavad kiirused madaladväiksed, esikohal on kaubavedu.
 
* '''Linnalähi- ja/või ka eeslinnaraudteedeeeslinnaraudteed''' ülesandeks on ühendadaühendavad eeslinnu kesklinnaga. Rongid koostatakse harilikult [[mootorvagun|mootor-]] ja [[järelvagun]]eist. Sageli moodustavad eeslinnaraudteed teatavateatud osa magistraalraudteedest. Kiirused on siin reisikeskmiselt 35... 6035–60 km tunnis, kuid ulatuvadvahel üksikuil juhtudelka kuni 110 km tunnis.
 
* '''Linnaraudteed''' jagunevad tänavaraudteedeks ([[tramm]]id) ja linna kiirraudteedeks, mis ehitataksevõivad allmaaraudteedenaolla allmaaraudteed ([[metroo]]d) või õhuraudteedenaõhuraudteed. Trammiliiklus toimub peamiselt linnapiirides.linna Maksimaalnepiires sõidukiirusja 30...60keskmise kiirusega 13–20 km tunnis, keskminevahel 13...ka 2030–60 km tunnis. Linna allmaaraudteedallmaaraudteel (metroodmetrool) omavadon alati täiesti iseseisvatomad rööbasteed. Kuna allmaaraudtee ehituskuludehitus on väga suuredkallis, siis ehitatakse neid ainuitainult suurtes linnades, kus trammiliinid ei suuda kõiki reisijaid teenindada.
 
* '''Tööstusraudteed''' on ettenähtudette nähtud ainult [[tööstus]]te teenindamiseks. SiiaNende hulka kuuluvad ka [[kaevandusraudtee]]d. SõidukiirusedTööstusraudteel on madaladrongide kiirus väike.
 
 
41. rida:
==Pealisehitised==
Pealisehitised on
*[[rööpad]], [[pöörmed]], [[liiper|liiprid]] (vt. [[rööbastee]]) ningja
*[[ballast]].<ref name="Raudteeseadus">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12792904 Raudteeseadus.] Vastu võetud 19.11.2003. a., jõustunud 31.03.2004. - Elektrooniline Riigi Teataja</ref>
 
Kasutusel on erinevate [[rööpmelaius]]tega rööbasteid. [[Standardrööpmeline raudtee|Standardrööpmelise (normaal-) raudtee]] [[rööbas]]te vahekaugus on '''1435 mm''' (Eestis oli kasutusel 1941-19451941–1945). Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmeliseks]] (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeliseks]] (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm).
 
==Tehnilised seadmed==
Tehnilised seadmed on [[kontaktvõrk|kontaktvõrgud]], turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised.<ref name="Raudteeseadus"/> TehnilisteksTehniliste seadmete hulka kuuluvad [[pöörmed|pöörmete]] juhtimisseadmed, [[semafor]]id, [[foor]]id, [[tõkkepuu]]d, elektrivõrgud, sidesüsteemid, automaatsed pidurdussüsteemid jms.
 
==Ajalugu==
[[Pilt:Railwayyard.jpg|thumb|Raudtee kaubajaam [[Portland]]is.]]
*Puitrööbastega kaevandus- ja tehaseteid ehitati juba [[15. sajand]]il.
*Esimene üldkasutatav [[auruvedur]]iga raudtee avati Suurbritannias [[1825]]. aastal. See oli 43,5 km pikk ningja kulges [[Stockton-on-Tees|Stockton]]ist [[Darlington]]i.
*Esimene elektrifitseeritud ([[elektervedu|elekterveoga]]) raudtee avati [[1895]]. aastal.
 
66. rida:
===Raudteevõrgustikud maailmas===
[[Pilt:Sõita rongiga Eestiss.jpg|thumb|Rattamatkajad [[Edelaraudtee]] reisirongis]]
KaasajalTänapäeval on 1435- mm rööpmelaiusega '''65 %''' maailma raudteevõrgust (enamik [[Euroopa]], [[Põhja-Ameerika]], [[Hiina]], [[Lähis-Ida]] riike). Erandid on [[Iirimaa]] (1600 mm), [[Hispaania]] ja [[Portugal]] (1676 mm).<ref name="Raudteevedur">[http://www.evr.ee/?id=1134 Raudteevedur.] Eesti Raudtee.</ref>
 
[[Eesti]]s ja kogu endise [[NSV Liit|NSV Liidu]] alal ning [[Mongoolia]]s on rööpmelaius sirgel teelõigul 1520 mm, mis tuleneb endise Vene impeeriumi alal kasutatud 5-[[jalg (pikkusühik)|jalasest]] (1524 mm) rööpmelaiusest ('''11 %''' maailma raudteevõrgust). [[Soome]]s olev 1524- mm rööpmelaiusega raudtee on samuti Vene impeeriumi pärand.
 
'''15 %''' maailma raudteevõrgust kasutab [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelist raudteed]], enamasti rööpmelaiusega 1000 või 1067 mm.<ref name="Raudteevedur"/>
 
{| class="prettytable"
81. rida:
| 1000 mm
|-
| Jaapan, Uus-Meremaa jm.
| 1067 mm
|-
126. rida:
 
==Raudteeliiklus==
Raudteedel kui transpordisüsteemideltranspordisüsteemis veetakse [[reisijatevedu|reisijaid]] ja [[kaubavedu|kaupu]]. erinevateRonge operaatoriteja vedusid haldavad tavaliselt pooltoperaatorfirmad. {{vaata|raudteetransport}}
Raudteeliiklus [[raudteeliin]]idel võib toimuda riigisiseselt või riikide vahelrahvusvaheliselt. {{vaata|Rahvusvaheline raudteeliin}}
 
===Rongiliinid===
133. rida:
 
===[[Raudteeveerem]]===
Raudteeveoks kasutakse jõuallikaga veeremit - [[vedur]]id ([[auruvedur|auru]]-, [[diiselvedur|diisel]]- ja [[elektrivedur]]id), [[elektrirong]]id ja [[diiselrong]]id ning jõuallikata veeremit - [[vagun]]eid ([[reisivagun|reisi]]- ja [[kaubavagun]]id). Lisaks eriveeremid - [[dresiin]]id, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms.<ref name="Raudteeseadus"/>
{{vaata|Rong}}