Kondratjevi lained: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja Tamanrasset444 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kyng.
SchumiChamp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
42. rida:
Pikk tsükkel mõjutab teoorias kõiki majandussektoreid ja puudutab pigem tootmismahtu, mitte hindu(kuigi Kondratiev tegi vaatluseid keskendudes pigem hindade, inflatsiooni ja intressimääradele). Kondratjevi järgi iseloomustab tõusuperioodi hinnatõus ja madalad intressimäärad, samas kui teine faas koosneb hinnalangusest ja kõrgetest intressimääradest.
 
Deflatsioon toimus mõnikord tsüklite surutiste ajal, kullastandardi alanemisel, kuid majandus surutise ja deflatsiooni vahel pole tugevat ajaloolist korrelatsiooni.<ref>Andrew Atkeson and Patrick J. Kehoe of the Federal Reserve Bank of Minneapolis [http://www.minneapolisfed.org/research/sr/sr331.pdf Deflation and Depression: Is There an Empirical Link?]</ref> Suurenenud tootmine ja madalamad transpordikulud tekitasid struktuurse deflatsiooni kiirenenud tootlikuse ajastul 19. sajandi viimasel poolel. Tsükli tõusust 1895 kuni Föderaalreservi asutamiseni aastal 1913. Inflatsioon tõusis teravalt [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal, kuid deflatsioon naasis pärast Esimest maailmasõda ja 1930. aastate kriisi ajal. Enamik riike hülgasid kulla standardi 1930. aastatel. Tänapäeval pole mingit põhjust oodata üldist, ilma bilansita deflatsiooni kindla valuuta ning väikse tootmise kasvuga, eriti kui looduslike ressursside kadu põhjustab hindade tõusu.
 
Aja jooksul on igas laines toimunud innovatsioonide hulk suurenenud, samuti nende kattumine, tehes lainete dateerimise keeruliseks. Veel on raske öelda, millised tööstused kasvavad, on seisakus või vähenevad vaadates agregaat majandusstatistikat (vähemalt kuni post-1930. aastatel, kui hakati statistikat efektiivsemalt koguma).<ref name="Perez2002">{{cite book |title= Technological Revolutions and Financial Capital: The Dynamics of Bubbles and Golden Ages