Redaktsioon: 13. mai 2014, kell 10:36 redigeeri Karlk~etwiki (arutelu \| kaastöö) 26 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. mai 2014, kell 10:39 redigeeri eemalda Karlk~etwiki (arutelu \| kaastöö) 26 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: '''Durrelli loomapark''' (inglise keeles ''Durrell Wildlife Park'', varasema nimega '''Jersey loomaaed''' (''Jersey Zoo'')), on [[La Manche]]’i väina [[Jersey]] saarel asuv [[loomaaed]], mille asutas [[1958]]. aastal looduskaitsja ja kirjanik [[Gerald Durrell]] (1925–1995). Durrelli loomapark asub [[Trinity vald\|Trinity vallas]], 8 km pealinnast [[Saint Helier]]ist põhjas, kunagise [[Les Augrès’ mõis]]a maadel. Loomaaed avati külastajatele 26. märtsil [[1959]]. aastal. Durrelli loomapark on keskendunud haruldastele ja [[ohustatud liik]]idele. Seal leidub [[imetajad\|imetajaid]], [[linnud\|linde]], [[kahepaiksed\|kahepaikseid]] ja [[roomajad\|roomajaid]]. Kokku on loomaaia kollektsioonis üle 130 loomaliigi ja rohkem kui 1400 isendit. Suured alad on ette nähtud ka kohalikele liikidele. Loomaaia pindala on 13 [[hektar]]it. Tegemist ei ole suure loomaaiaga, sest ala suurus ei ole kunagi olnud Durrelli ~~peamiseks~~peamine ~~mureks~~mure. Tulemuseks on aga üks ebaharilik kollektsioon maailma ainulaadseimatest loomadest. Loomaaed jätab väga viisaka mulje oma pargiliku kujunduse, avarate muruväljade, kenade jalgradade, hooldatud põõsaste ja soise oruga, mis lookleb otse parki ja annab elupaiga veelindude ja haruldaste kurgede kirevatele kolooniatele. Mõisa maja on väga ilus näide prantsuse stiilis Jersey arhitektuurist, mille vanim osa on ehitatud juba 14. sajandil. Tänapäeval on töötlemata graniidist kõrvalhooned ja väliköögid loomaaia lahutamatud osad.<ref>http://www.goodzoos.com/UK%20Zoos/jersey.htm</ref> Loomaaias käib ligikaudu 169 000 külastajat aastas. 22. rida: Järgnevatel kuudel käis Gerald Durrell Lõuna-Ameerikas ekspeditsioonidel ja tegeles aktiivselt raamatute kirjutamise ja telesaadete filmimisega, kuid kogu selle aja jooksul ei olnud ta maha matnud mõtet oma isiklikust loomaaiast. Durrelli abikaasa soovitas tal mõelda [[kanalisaared\|kanalisaarte]] peale, kuna seal on parem kliima ja vahest ka mõistvam valitsus. Durrell võttis oma naise soovitust arvesse, kuid kuna ta sealt kedagi ei tundnud, ei osanud ta ka kuskilt alustada. Rupert Hart-Davisega kohtudes tuli välja, et mees tundis kanalisaartelt üht inimest, kes võiks Durrelli aidata. See mees oli [[Hugh Fraser]], kellele Durrell ka lähimal võimalusel Jersey saarele külla sõitis. Pärast põgusat vestlust jõudsid Fraser ja Durrell kokkuleppele, et Durrell võib Fraseri maavaldusele rajada oma loomaaia.<ref name=":1" /> Loomaaia peasissekäigu juures seisab [[mauritiuse dront\|mauritiuse dronti]] kuju. Sellest on saanud Durrelli loomaaia sümbol ja tema tõsine väljasuremise oht on pargi ~~igapäevaseks~~igapäevane ~~mureks~~mure. Loomaaia asukate nimekiri on tulvil ebakindla tulevikuga olenditest. Näiteks [[parma känguru]] ''[[Macropus parma]]'', keda arvati juba mitu aastat olevat välja surnud, kuni leiti Kawau saarelt väike grupp. Või [[Rodriguezi kalong]] ''[[Pteropus rodricensis]]''<ref>http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel715_683.html</ref>, keda võib looduses leiduda veel vaid alla saja isendi. Nemad ja paljud teised tuntud ja tundmatud olendid võlgnevad oma elu organisatsioonile Durrell Wildlife Conservation Trust. Selle fondi eesmärgiks on pakkuda täielikku tuge igale väljavalitud liigile. Seetõttu on fond olnud seotud nii paljude projektidega, et selle nimekirja jaoks läheb vaja tervet brošüüri.<ref>http://www.goodzoos.com/UK%20Zoos/jersey.htm</ref> ==Ajalugu==

Durrelli loomapark: erinevus redaktsioonide vahel