Eestikeelsed piiblitõlked: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Werlingi UT tõlke täpsustus |
||
26. rida:
Teine trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus vihikutena aastatel [[1938]]–[[1940]]. Selle tõlke teostas [[Uku Masing]], kelle teksti toimetas omakorda keeleteadlane [[Johannes Voldemar Veski]]. Piiblis on ära toodud ka pastor Harald Põllu nimi, kuid tema reaalselt tõlkimisel ei osalenud. Masingu tõlge on sihilikult ja rõhutatult arhailine, mistõttu selle paremaks mõistmiseks soovitatakse kaasaja inimestel kasutada [[Ferdinand Johann Wiedemann]]i sõnaraamatut. Raamatuna seda tõlget alanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] tõttu välja anda ei jõutud. Alles [[1989]]. aastal ilmus [[Soome]]s selle vähendatud [[faksiimile]]trükk 25 000 eksemplaris.
1940. aastal ilmus luksemburglasest katoliku preestri ja jesuiidi [[Henri Werling]]i (1879-1961) tõlkes osaliselt Uus Testament <ref name="werling">Uus Testament / greeka keelest tõlkinud ja lühidalt seletanud H. Verling. Tallinn : Rooma-katoliku kirik, 1940 (Tartu : Tungal)</ref>. Reaalselt jõuti trükis välja anda Matteuse evangeelium ja Markuse evangeelium. Tõlget aitas toimetada eestlasest Hendrik Moorson-Murdu. Luuka evangeeliumi trükiks ettevalmistamine käis, aga selle väljaandmine jäi juba 1940. a. sündmuste tõttu teostamata. Mõningasele võõrapärasele ja idiosünkraatilisele keelekasutusele vaatamata on tõlge oluline seetõttu, et tegu on esimese eestikeelse kommenteeritud Uue Testamendi tõlkega. Teos trükiti piiskop [[Eduard Profittlich]]i asutatud katoliiklaste trükikojas. Werling küüditati 1949. a. Siberisse, ent tagasi tulles jätkas ta tööd Uue Testamendi tõlke kallal, jõudes tõlkida lisaks evangeeliumitele ka Apostlite tegude raamatu.
===Sõjajärgsed piiblitõlked===
| |||