Radioaktiivne kiirgus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P Tühistati kasutaja 217.71.47.118 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Nimelik.
1. rida:
[[Image:Radiatsiooniläbivus.png|300px|thumb|right|3 erinevat kiirguse liiki ja nende läbivused]]
'''Radioaktiivne kiirgus''' ehk '''Andresradiatsioon''' tekib looduslikes tingimustes [[radioaktiivsus|radioaktiivsete]] [[keemiline element|elementide]] ebastabiilsete tuumade lagunemisel. Samuti tekib radioaktiivne kiirgus kergete tuumade ühinemisel [[vesinikupomm]]i plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides. Radioaktiivse kiirguse moodustavad suure energiaga osakesed ([[heelium]]-4 tuumad ehk [[alfaosake]]sed, [[elektron]]id või [[positron]]id ehk [[beetaosake]]sed, [[footon]]id ehk [[gammakvant|gammakvandid]] ja [[neutron]]id), mis tekivad [[tuumareaktsioon]]ides. Teatavates tuumalagunemistes võib eralduda ka suuremaid osakesi. Näiteks mõned [[raadium]]i [[isotoop|isotoobid]] kiirgavad [[süsinik]]u {{su|p=12|b=6|a=r}}C aatomituumi.
 
Radioaktiivne kiirgus on [[ioniseeriv kiirgus]] ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta [[ioniseerimine|ioniseerib]] [[aatom]]eid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel.