Jahipidamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eesti sektsioon + kribu |
ümber tõstetud ja Jahiseaduse ptk lisatud |
||
2. rida:
Jahti võib pidada järgmiste jahipidamisviisidega: [[hiilimisjaht]], [[varitsusjaht]], [[peibutusjaht]], [[ajujaht]], [[otsijaht]], [[urujaht]] ja [[uluki püüdmine]].
Jahipidamine võimaldab reguleerida metsloomade arvukust, tagada liigilist mitmekesisust ning [[populatsioon]]ide elujõulisust ja jahinduslikku [[produktiivsus]]t. Samuti võimakdab jahipidamine vältida metsloomade elutegevuse ja toitumise poolt tekkida võivaid kahjustusi [[metsamajandus]]ele ja [[põllumajandus]]ele.▼
Jahipidamisega on seotud ka [[salaküttimine]] ehk omavoliline ilma lubadeta jahipidamine. Salaküttimine on seadustega karistatav.▼
==Jahipidamine Eestis==
10. rida ⟶ 14. rida:
Jahipidamisõigust jahil tõendavad järgmised dokumendid: jahitunnistus, jahiluba, jahist osavõtjate nimekiri, kui peetakse kollektiivjahti, suuruluki laskekatse tunnistus, kui ollakse suurulukijahis ja seistakse küttiliinil, jahikoerapass, kui peetakse jahti koeraga.
===Jahipidamist reguleeriv jahiseadus===
▲Jahipidamisega on seotud ka [[salaküttimine]] ehk omavoliline ilma lubadeta jahipidamine. Salaküttimine on seadustega karistatav.
{{Vaata| Jahiseadus}}
▲Jahipidamine võimaldab reguleerida metsloomade arvukust, tagada liigilist mitmekesisust ning [[populatsioon]]ide elujõulisust ja jahinduslikku [[produktiivsus]]t. Samuti võimakdab jahipidamine vältida metsloomade elutegevuse ja toitumise poolt tekkida võivaid kahjustusi [[metsamajandus]]ele ja [[põllumajandus]]ele.
Eesti jahinduse peamiseks raamdokumentideks [[jahiseadus]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12766181 Jahiseadus]</ref> ja jahieeskiri
| |||