Kärbseseen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
7. rida:
| pilt = Fliegenpilz-1.jpg
| pildi_seletus = ''[[Punane kärbseseen]]''<br>Albin Schmalfuß, 1897
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = [[Eoslavaseened]] ''Homobasidiomycetae''
| alamklass = ''[[Hymenomycetes]]''
| selts = [[
| sugukond = [[Kärbseseenelised]] ''Amanitaceae''
| perekond = [[Kärbseseen]] ''Amanita''
19. rida ⟶ 18. rida:
| tüüpliik = [[Punane kärbseseen]]
| subdivision_ranks = [[Liik (bioloogia)|Liigid]]
| subdivision =
}}
'''Kärbseseen''' (''Amanita'') on [[kandseened|kandseente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[kärbseseenelised|kärbseseeneliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]].▼
▲'''Kärbseseen''' (''Amanita'') on [[kandseened|kandseente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[kärbseseenelised|kärbseseeneliste]]
Kärbseseenete perekonda kuuluvate seenete kübar on keskmine või suur, lihakas, tihti üldloori jäänustest ebemeline. Üld- ja rõngasloor on nahkjas või vatjasebemeline, jalg alati tupega<ref name="kor">Niitla, T., Jeletsky, E., Korzets, V. Korilase käsiraamat, Nõiaraamat, 2004, lk 70</ref>.▼
▲Kärbseseenete perekonda kuuluvate seenete kübar on keskmine või suur, lihakas, tihti üldloori jäänustest ebemeline. Üld- ja rõngasloor on nahkjas või vatjasebemeline, jalg alati tupega.<ref name="kor">Niitla, T., Jeletsky, E., Korzets, V. Korilase käsiraamat, Nõiaraamat, 2004, lk 70</ref>
Kärbseseened on suvel ja sügisel metsades ja [[puisniit]]udel kasvavad [[mükoriisa]]seened. Eesti on seni leitud 17 liiki, mis jaotatakse kolme alamperekonda<ref name="kor" />.▼
▲Kärbseseened on suvel ja sügisel metsades ja [[puisniit]]udel kasvavad [[mükoriisa]]seened. Eesti on seni leitud 17 liiki, mis jaotatakse kolme alamperekonda.<ref name="kor" />
* [[Tupploorik]]u alamperekonda kuuluvatel seentel ei ole jalal rõngast nende viljakehad on haprad ning kübara serv alati silmatorkavalt rihveljas. Eestis esineb neid kuus liiki <ref name="kor" />. Levinuimad liigid on:▼
▲* [[Tupploorik]]u alamperekonda kuuluvatel seentel ei ole jalal rõngast nende viljakehad on haprad ning kübara serv alati silmatorkavalt rihveljas. Eestis esineb neid kuus liiki
**[[Rõngata kärbseseen]]
**[[Kahevärviline kärbseseen]]
**[[Oranž kärbseseen]]
* Kärbseseene alamperekonda kuuluvatel seentel on jalal nahkjas rõngas, viljakehad on lihakad ja kübara serv rihveljas. Eestis on neid seni leitud viis liiki.<ref name="kor" />
**[[Punane kärbseseen]]
**[[Kuning-kärbseseen]]
40. rida:
* [[Lepidell]]i alamperekonda kuuluvatel lihakate viljakehadega seentel on samuti jalal
nahkjas rõngas, kuid kübara serv on sile. Neid on Eestist seni leitud seitse liiki.<ref name="kor" />
**[[Roheline kärbseseen]]
**[[Valge kärbseseen]]
50. rida:
==Toksilisus==
Kärbseseenemürgistust ehk „mükoatropiinimürgistust”, [[iboteenhape|iboteenhappe]]-[[mustsimool]]imürgistust või pantherina-sündroomi põhjustavad kärbseseene (''Amanita'') perekonna punase kärbseseene alamperekonda Amanita kuuluvate seente mürkained, mis halvavad [[kesknärvisüsteem]]i tegevuse.<ref name="lood">[http://www.eestiloodus.ee/artikkel4173_4140.html [[Kuulo Kalamees]] Mürkseened ja seenemürgistused V. Kärbseseenemürgistus]</ref>
Need mürkained tekitavad inimeses motoorset ja psüühilist erutust, joovet, ebatavalist elevust, hallutsinatsioone jms. nähte<ref>Bresinsky, Andreas; Besl, Helmut 1985. Giftpilze. Wissenschaftliche Verlagsgesellschaft mbH, Stuttgart</ref>. Kärbseseentes sisalduvad ained sarnanevad oma toimelt [[atropiin]]iga, mistõttu varem antigi neile koondnimetus „mükoatropiin”<ref name="lood" />. Hiljem selgus, et sellist mürkainet nagu mükoatropiin pole keemiliselt olemas ja mürgistust põhjustavad hoopis teised ained<ref name="lood" />. Ka närvisüsteemi kahjustavale [[muskariin]]ile on kärbseseentes sisalduvad atropiinitaolise toimega mürkained hoopiski vastupidise toimega<ref>Kalamees, Kuulo. 2011. Mürkseened ja seenemürgistused. II Muskariinimürgistus. – Eesti Loodus 62 (6/7): 44–45</ref>.▼
▲Need mürkained tekitavad inimeses motoorset ja psüühilist erutust, joovet, ebatavalist elevust, hallutsinatsioone jms. nähte.<ref>Bresinsky, Andreas; Besl, Helmut 1985. Giftpilze. Wissenschaftliche Verlagsgesellschaft mbH, Stuttgart</ref>
Kärbseseenemürgistust põhjustavad Euroopas viis kärbseseeneliiki: punane kärbseseen (''Amanita muscaria''), kuning-kärbseseen (''Amanita regalis''), panter-kärbseseen (''Amanita pantherina''), nartsiss-kärbseseen (''Amanita gemmata'') ja beež kärbseseen (''Amanita eliae'')<ref>Knudsen, Henning; Vesterholt, Jan (eds.) 2008. Funga Nordica. Nordsvamp. Copenhagen.</ref>. ▼
▲Kärbseseenemürgistust põhjustavad Euroopas viis kärbseseeneliiki: punane kärbseseen (''Amanita muscaria''), kuning-kärbseseen (''Amanita regalis''), panter-kärbseseen (''Amanita pantherina''), nartsiss-kärbseseen (''Amanita gemmata'') ja beež kärbseseen (''Amanita eliae'').<ref>Knudsen, Henning; Vesterholt, Jan (eds.) 2008. Funga Nordica. Nordsvamp. Copenhagen.</ref>
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:
| |||