Regionaalpoliitika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P + kat |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''
Regionaalpoliitikale pandi alus 1920ndate aastate lõpus [[Suurbritannia]]s ja [[Saksamaa]]l, kus regionaalpoliitikat kasutati loodusvarade efektiivsema kasutuse [[planeerimine|planeerimiseks]]. 1929. a. [[Suur majanduskriis]] ja hilisem [[teine maailmasõda]] sundisid riike edaspidi rohkem majandustegevusse sekkuma, et regionaalseid erinevusi vähendada. 1930ndatel aastatel soodustati näiteks Suurbritannias ettevõtete asumist kõrge [[tööpuudus]]ega aladele, et muuta piirkondade vahelisi majanduslikke erinevusi ühtlasemaks. Tulemuseks oli arusaam, et regionaalpoliitika on kasulik kogu riigi arengule ning majandusele. Seda arusaama rakendati sõjajärgses [[Euroopa]]s laialdaselt kuni uue 1970. aasta majanduskriisini. <ref name=”Gauk 2014”>Martin Gauk. Regionaalpoliitika loengumaterjal.</ref>
Regionaalpoliitika vajadus seisneb asjaolus, et majanduslik tegevus on ruumis ebavõrdselt jaotunud ning selle tagajärjel on tekkinud selgesti nähtavad lahknevused jõukuses, rahvastiku ja majanduse tiheduses ning regionaalsete ja rahvuslikes majanduste struktuuris. <ref name="Cohesion 2011”>Farole, T., Rodrigues-Pose, A., Storper, M. (2011). Cohesion policy in the European Union: growth, geography, institutions. Journal of Common Market Studies, 49 (5), 1089-1111</ref>
Regionaalpoliitika ja selle olemuse üle arutletakse viimastel kümnenditel palju, kuna majandusliku kasvu ebaühtlane ruumiline jaotus on peale viimast 2008. aasta [[Suur majandussurutis|majanduskriisi]] veelgi suurenenud, eriti riikidesiseseid erinevusi vaadates. Kuigi sissetulekute ebavõrdsus 1990-2000 perioodil riikide vahel on vähenenud, siis riikide sees on see märkimisväärselt suurenenud. <ref name="Garretsen 2013”>Garretsen, H., McCann, P, Martin, R., Tyler, P. (2013). The future of regional policy. Cambridge Journal of Regions, Economy and Society 6, 179-186.</ref>
On erinevaid [[regionaalareng|regionaalse arengu]] teooriaid ([[neoklassikaline majandusteooria|neoklassikaline]], [[keinslik majandusteooria|keinslik]], [[Evolutsiooniline majandusteooria|evolutsioonilised]], tsüklilised, [[Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad|marksistlikud]], üleminekuteooriad jpt), mis seletavad regionaalsete erisuste teket. Sellega seonduvalt on ka erinevaid regionaalpoliitika lähenemisi, mis peaksid aitama regionaalseid erinevusi vähendada. <ref name="Pike 2006"> Pike, A., Rodrigues-Pose, A., Tomaney, J. (2006) Local and regional development. London: Routledge, 3-122.</ref>
==Regionaalpoliitika muutunud kontekst==
Majanduses toimunud muutused 20. sajandi teisel poolel on märkimisväärselt muutnud [[Kohalik areng|kohaliku]] ja [[regionaalne areng|regionaalse arengu]] konteksti. [[Globaliseerumine|Globaliseerunud]] ja [[Teadmusühiskond|teadmusmahukam]] majandussüsteem on suurendanud [[regioon]]idevahelist ebavõrdsust, kuna globaliseerumine on avanud ka kõige [[ääremaa|ääremaalisemad]] piirkonnad konkurentsile. Konkurents on sundinud ettevõtteid, [[paikkond]]i ja regioone kohanema uute majandustingimustega, kuid paljud piirkonnad pole olnud suutelised globaliseerumisest tingitud protsessidega kohanema.<ref name="Pike 2006"/>
Varasemalt 20. sajandil on regionaalse arengu poliitikad keskendunud [[infrastruktuur]]i [[investeering]]utele ja ülevalt alla poliitikatele, mis põhinesid peamiselt piirkonna [[industrialiseermine|industrialiseerimisel]]. Usuti, et ligipääsu parandamine on lahenduseks mahajäänud piirkondadele. See tähendas näiteks [[kiirtee]]de, [[veejuhe|veejuhtmete]], [[torujuhe|torujuhtmete]], [[telefoniliin]]ide jms ehitamist. Ülevalt- alla industrialiseerimine tähendas suurte firmade meelitamist piirkondadesse, kus oli nõrk tööstusstruktuur. Selline industrialiseerimine kombineerituna muude [[arengupoliitika]]tega on olnud mõningatel juhtudel edukas, nt [[Kagu-Aasia]] riikides,aga läbikukkumisi on olnud rohkem kui edulugusid. <ref name="Pike 2006"/>
Traditsiooniliste kohaliku ja regionaalse arengu poliitikate läbikukkumisel on olnud mitmeid põhjuseid: ebapiisav haridus ja oskused kohapeal, nõrk kohalik majandusstruktuur, sobimatu sotsiaalne ja [[institutsioon|institutsiooniline]] kontekst. Lisaks peetakse enamike traditsiooniliste arengupoliitikate veaks asjaolu, et üritati aru saada, mis oli n-ö piirkonna arengu pudelikael, et see siis eemaldada, mille järel pidi eeldatavasti tulema [[jätkusuutlik areng]]. Lisaks on olnud tendents kopeerida standardiseeritud nn "edukaid" poliitikaid , arvestamata majanduslikku, sotsiaalset, poliitilist ja institutsionaalset konteksti. Poliitikad, mis ühes piirkonnas olid edukad, ei osutunud teistsuguses majanduslikus, poliitilises, sotsiaalses ja institutsioonilises keskkonnas toimivaks. Lisaks võõrandasid ülevalt- alla poliitikad kohalikku elanikkonda oma piirkonna arendamisest, kuna neil polnud sõna- ega otsustusõigust oma tuleviku üle. <ref name="Pike 2006"/>
Traditsiooniliste ülevalt alla poliitikate läbikukkumine ja globaliseerumise väljakutsed on alates 1990ndatest tekitanud uute innovaatiliste, alt-üles kohaliku ja regionaalse arengu poliitikate ilmumise. <ref name="Pike 2006"/> Traditsioonilised hierarhilised haldusstruktuurid ei ole aga sobivad nende uute poliitikate haldamises. <ref name="OECD 2006">OECD (2006) ‘The New Rural Paradigm, Policies and Governance’, OECD Rural Policy Reviews, OECD Publishing,168 pp.</ref> Ka [[valitsemine|valitsemise]] (government) ja [[haldamine|haldamise]] (governance) struktuurid on muutunud ja muutumas mitmetasandiliseks, mis on sobivad alt-üles poliitikate haldamiseks. <ref name="Pike 2006"/>
Põhilised kohaliku ja regionaalse arengu ning traditsiooniliste ülevalt- alla poliitikate erinevused on toodud alljärgnevas tabelis (Pike 2006 järgi):
[[File:Ülevalt- alla regionaalpoliitika ja kohaliku ning regionaalse arengu poliitika võrdlus (Pike 2006 järgi).jpg|Ülevalt- alla regionaalpoliitika ja kohaliku ning regionaalse arengu poliitika võrdlus (Pike 2006 järgi)]]
==Regionaalpoliitika Eestis==
Eestis tegeleb regionaalpoliitikaga Siseministeeriumi haldusalas olev regionaalminister. Regionaalministri koht uues, 2014. aastal loodud valitsusliidus, kaotati. Siseministeerium defineerib riigi regionaalpoliitikat kui "kogu riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks." <ref name="Siseministeerium 2014">Siseministeeriumi koduleht.https://www.siseministeerium.ee/?404.</ref>
Nõukogude perioodil oli regionaalpoliitika sisuliselt olematu. Peale taasiseseisvumist tuli Eesti riigil toime tulla suurenenud regionaalsete erinevustega. Kuigi kohalikud omavalitsused ei suutnud 1990ndate alguses oma arenguprobleeme ise lahendada, polnud regionaalpoliitika ja mahajäänud piirkondade aitamine uue valitsuse prioriteet. Peamine eesmärk oli ettevõtluse arendamine, teised prioriteetsed valdkonnad nagu puudulik infrastruktuur ja teenuste vähene kättesaadavus maapiirkondades jäeti kõrvale, peamiselt rahaliste vahendite puudumise tõttu. <ref name="Ristkok"> Ristkok, P., Jauhiainen, J., 1999. Development of RP in Estonia. Ainsaar, Mare (Toim.). RP and Migration (61 - 78). Tartu University Press, Tartu.</ref>
1994-1998 toimus Eesti regionaalpoliitika euroopastumine. Lisaks riigieelarvele finantseeriti regionaalpoliitika elluviimist mitmetest Euroopa Liidu fondidest. Loodi mitmeid uusi regionaalse programme, mis olid kindlatele regioonidele suunatud, et arenguerinevusi ja regionaalprobleeme vähendada. Rahajagamise vastutus anti maakondadele, kes vahendasid seda kohalikele omavalitsustele. [[Maavalitsus]]ed vastutasid ka valdkonnapoliitikate koordineerimise eest, näiteks avalikud teenused, strateegiline planeerimine, turismi ja ettevõtluse arendamine. Seega regionaalpoliitikaga seotud otsused ja finantseerimine [[detsentraliseerima|detsentraliseeriti]].<ref name="Ristkok"/>
1999-2004 muutusid riigi poolt finantseeritavad regionaalpoliitika meetmed olematuks, kasutati enamasti [[EL-i ühtekuuluvuspoliitika]] vahendeid. Regionaalpoliitikaga seotud otsustusvõim viidi maakonnatasandilt ära tagasi valitsuse tasemele ministeeriumidesse, vastupidiselt perioodile aastatel 1994-1998. Otsustamine viidi kohalikult tasandilt ära ning investeeringuotsused hakkasid sõltuma erakondlikust kuuluvusest. 2000-2001 kasutati enamus EL-i fondide raha enam arenenud regioonides, sest enamikes kohalikes omavalitsustes polnud pädevaid töötajaid ja raha regionaalarengu projektide ettevalmistamiseks. See põhjustas ressursside kontsentreerumise rikkamatesse omavalitsustesse ning vaesemate omavalitsuste sõltuvuse välisest abist ja konsultatsioonist.
Rahaliste vahendite tsentraliseerimine ja politiseerimine juba enne EL-ga liitumist muutis kohalikud omavalitsused sõltuvaks keskvalitsuste otsustest. <ref name="Raagmaa 2013"> Raagmaa, G., Kalvet, T., Kasesalu, R., 2013. Europeanization and De-Europeanization of Estonian RP. European Planning Studies 2013.</ref>
Eesti regionaalsete erinevuste suurenemist ja rahvastiku koondumist keskuste ümber võib näha alljärgneval joonisel:
[[File:Rahvaarvu muutus 2000 - 2011 rahva - ja eluruumide loenduse alusel (Statistikaamet 2011).jpg|Rahvaarvu muutus 2000 - 2011 rahva - ja eluruumide loenduse alusel (Statistikaamet 2011)]]
==Vaata ka==
*[[Eesti
*[[Regionaalareng]]
*[[Regionaalareng üleminekuperioodil]]
==Viited==
{{
[[Kategooria:Eesti regionaalpoliitika]]
▲[[Kategooria:Regionaalpoliitika| ]]
| |||