Vladimir Tšiž: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Niky wow (arutelu | kaastöö)
täiendused
Niky wow (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida:
'''Vladimir Fjodorovitš Tšiž (Tchisch)''' ([[9. juuni]] [[1855]] [[Smolensk]]i kubermang – [[4. detsember]] [[1922]] (1924?) [[Kiiev]]) oli Eestis tegutsenud vene [[arstiteadus|arstiteadlane]] (psühhiaater), professor ja kirjanik.
 
Vladimir Tšiž sündis [[Smolensk|Smolenskis]] aadliperre sõjaväelase pojana. Õppis Polotski[[Połack| Połacki]] kadetikorpuses. [[1878]]. aastal lõpetas Peterburi Meditsiinilis-Kirurgilist Akadeemiat, kus omandas arsti eriala. Peale seda läks teenistusse merelaevastikusse. [[1880]]. aasta septembrini töötas ordinaatorina Kronstadti sõjaväehaigla psühhiaatriaosakonnas. Peale esimese publikatsiooni ilmumist viidi ta üle Peterburi Psühhiaatriakliinikusse, kus ta töötas tuntud vene psühhiaatri I. P. Meržejevski juhendamisel.
 
Peale dissertatsiooni kaitsmist jätkas Tšiž oma kvalifikatsiooni tõstmist stazeerides tuntud psühhiaatrite juures välismaal. Täiendas oma teadmisi närvisüsteemi anatoomia alal tuntud saksa neuroloogi ja psühhiaatri [[Paul FleksigiFleksig]]i juendamisel. Selle tulemusena ilmus [[1886]]. aastal tema raamat ´´Teaduslik psühholoogia Saksamaal´´. Leipzigis[[Leipzig]]is õppis Tšiž eksperimentaalpsühholoogiat Wundti[[Wundt]]i juhendamisel. Sammuti õppis hüpnoosi belglase Franz [[Joseph DelboeufiDelboeuf]]i juhendamisel. Töötas tuntud neuroloogi Jean-Martin Charcot´i juures.
 
1885-1891. aastatel töötas Tšiž peaarstina Püha Panteleimoni haiglas Sankt-Peterburis.