Vanasõna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Tühistati kasutaja 90.190.221.170 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Bioneer1. |
||
25. rida:
Eesti vanasõnu on kõige rohkem mõjutanud kokkupuuted [[soomlased|soomlastega]] (Põhja-Eestis, eriti Ranna-Eestis ja [[Hiiumaa]]l), [[liivlased|liivlastega]] (Lõuna-Eesti ning [[Saaremaa]]), [[vadjalased|vadjalastega]] (Kirde-, Ida- ja Kagu-Eesti) ning [[venelased|venelastega]] (Ida-Eesti, eriti [[Setumaa]] ja [[Vastseliina]]).
== Eesti vanasõnu ==
* Käbi ei kuku kännust kaugele.
* Julge pealehakkamine on pool võitu.
* Igaüks on oma õnne sepp.
* Keelatud vili on magus.
* Tervis on parem kui rikkus.
* Kus suitsu, seal tuld.
* Silm on hinge peegel.
* Silm on südame aken.
* Laisal päev pikk.
* Kuri keel on teravam kui nuga.
* Tühi kõht on kõige parem kokk.
* Suvel tee saani, talvel valmista vankrit.
* Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal.
* Kingitud hobuse suhu ei vaadata.
* Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
* Aus nimi on enam kui raha.
* Ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata.
* Pool vaest isata, üsna vaene emata.
* Kõik, mis teed, tee hästi.
* Kes tööd teeb, see rõõmu näeb.
* Sõpra tuntakse hädas.
* Homseks hoia leiba, aga mitte tööd!
* Töö kardab tegijat.
* Argpüks kardab ka oma varju.
* Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga.
* Hirmul on suured silmad.
* Õpi palju, näe palju, ära palju pajata.
* Söö, mis küps, aga räägi, mis tõsi.
* Põllu nägu näitab põllumehe tegu.
* Sile kass, teravad küüned.
* Kus puid raiutakse, seal langevad laastud.
* Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab.
* Kuidas metsa hõikad, nii see sulle vastu kajab.
==Vaata ka==
| |||