Uus-Meremaa: erinevus redaktsioonide vahel

Enamus Uus-Meremaast jagati hõimude vahel territooriumiteks, mida nimetati “rohedeks” ning mida kontrollisid “hapū-d” (peasuguharud). [[Maoorid]] kohanesid nende troopikale põhinevale kultuurile, süües kohalikke mereande. Nad jahtisid ka suuri lennuvõimetuid linde [[moa]]sid, mis peagi välja surid. Nad näitasid üles suurt nupukust,kohandades kohanedes nendeoma troopilise põllumajanduspõllumajanduse tehnoloogiagatehnoloogiat selles mõõdukas kliimas, edukalt kultiveerides [[taro]]t, magusat kartulit, pudelkõrvitsaid ja palju teisi taimi, mida nad Polüneesiast kaasa tõid; usutakse, et kumara kasvas kaugemal lõunas kui seda on [[Banksi poolsaar]]e lõuna saartel. Kui põhjas oli neid taimi väga kerge kasvatada neid taimi põhjas, siis lõunas Lõunasaarel olid need sooja kliima taimed ebapraktilised lõunas Lõunasaarel. Ometi, sisepiirkondne vahetus ja ekspluateerimine nende mõnede toidu taimedega kohalikusteksperimenteerimine kohalikus loodusestlooduseses oli piisav. Nad tutvusid ka muude taimedega nagu mooruspuu ja ‘aute’, mida kasutati korp riiete valmistamiseks kergete ülapuride ja isiklike ehete jaoks.

Esimesed teadaolevad eurooplased tõi Uus-Meremaale [[Abel Tasman]], kes seilas mööda läänerannikut Lõuna ja Põhja saartel [[1642]]. Ta nimetas seda “riigistatud maaks”, uskudes et see on üks osa maismaast, mida [[Jacob Le Maire]] nägi Tšiili rannikul aastal 1616. “Riigistatud maa” ilmus Tasmani esimestel kaartidel Uus-Meremaast, kuid see muudeti Hollandi kaardistajate poolt “Nova Zeelandia”-ks, Hollandi maakonna [[Zeeland]] järgi, see juhtus mõni aeg pärast seda kui [[Hendrik Brouwer]] 1643. aastal tõestas, et eeldatav Lõuna-Ameerika on hoopis saar. Ladina pärane “Nova Zeelandia” muutus Hollandi pärasemaks, “Nieuw Zeelandia”. Kapten [[James Cook]] nimetas järgnevalt selle saarestiku “Uus-Meremaaks”, kuigi maooride nimetatud Põhja- ja Lõunasaared (Aehei No Mouwe ja Tovy Poenamu) lükati tagasi ja kolme põhisaart hakkati nimetama Põhi, Keskmine ja Lõuna. Keskmine saar nimetati hiljem ümber Lõunasaareks ja varasemast Lõunasaarest sai Stewarti saar. Cook alustas oma ulatuslikke vaatlusi saartest 1769. aastal, viiesmuutes selle Euroopa vaalapüügi ekspeditsiooniks ja lõpuks tähenduslikuks euroopalikuks koloniseerimiseks. 1780ndate algusest oli Maori rahval kokkupuuteid Euroopa meremeestega ja vaalapüüdjatega. [[Musket]]ide ettevõtluskaubandus iwide (Maoori suurimad igapäevased sotsiaalsed rühmad) ja Euroopa külaliste vahel lõi põneva jõutasakaalu Maoori hõimude vahel ja seal oli ajutine kuid pingeline suguharude vaheline sõjatanner, tuntud kui Muskettide Sõda, mis lõppes alles siis kui kõik maoorid olid relvastatud.

Tundes muret maooride ärakasutamise pärast eurooplaste poolt, määras Briti Koloniaalne Kantselei 1832. aastal James Busby Briti residendiks Uus-Meremaal. [[1834]]. aastal veenas Busby Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valima endale lippu ja kuulutama välja iseseisvust, mis lõpuks viis [[Uus-Meremaa Iseseivusdeklaratsioon]]ini. Selline väljakuulutamine ei vaigistanud Church Mission Society (Kiriku MisjonärideMisjoni ÜhiskonnaÜhing) hirme, kes jätkasid musta tööd Briti anneksiooniks. Prantsusmaa suurenev huvi selle regiooni vastu viis Britid lõpuks jaanuaris 1840 Kuningliku TeadeandeTeadeandeni, kaudukus teatamateatati Uus-Meremaa liidendamisest. Legaliseerimaks Briti anneksiooni, saadeti 1839. aastal Uus-Meremaale leitnant kuberner William Hobson, kes viis läbi rutakalt Waitangi Vaherahu läbirääkimised. Vaherahu sõlmiti 6. veebruaril 1840 ja seniajani on seda peetud dokumendiks, mis rajas Uus-Meremaa kui rahvuse ning garanteerib maooridele nende õigused. Maoori tõlke versioonis oli neile lubatud alles jätta “tino rangatiratanga” kui vastutasuks loovutatakse “kawanatanga”, mida inglaste versioon nimetas suveräänsuseks, tänapäeval aga vaieldakse tegeliku tähenduse üle. Vaidlused maavalduste müügi kohta ja suveräänsuse üle põhjustasidpõhjustas Uus-Meremaa Maade Sõja ehk maooride vabadusvõitluse, mis leidis asetkestis aastatelaastast 1845 kuni aastani 1975. 1975 Waitangi Rahulepingu akt asutas Waitangi Tribunali, mis oli täis laetud kasvanudtegeles Waitangi Rahuleppe tingimuste rikkumistegarikkumiste uurimisega. Mõned maoori hõimud ja morioorid ei allkirjastanud kunagi seda rahulepet.

Uus-Meremaad administreeriti [[Lõuna-Walesi koloonia]] osana ja sellest sai eraldi koloonia novembris 1840. Esimeseks pealinnaks oli Okiato või vana Russell Saarte lahes, kuid peagi kolis see Aucklandi. Euroopa kolonistide asustus kulges kiiremini kui keegi oodata oskas ja peagi oli uusasunikke rohkem kui maoorisid. OmavalitsusedAastal oli1852 eraldatudloodi uusasunike populatsioonile aastal 1852omavalitsused. Tekkisid poliitilisedPoliitilised mured tekkisid seoses kulla leidmisega aastal 1861 [[Otago]] keskosas, millest Lõuna saared tahtsid luua eraldi koloonia, nii siis 1865. aastal viidi pealinn rohkem keskele ehk Wellingtoni. Uus-Meremaa osales Põhiseaduse koostamisel Sydneys märtsis 1891 koos Austraalia kolooniatega. See oli määratlemaks potentsiaalset konsitutsiooni, esitatud Austraalia födreatsioonideleföderatsioonidele, kõikides Austraalia kolooniates. Pärast seda konventsiooni loobus Uus-Meremaa loobus mõttest liituda Austraalia föderatasioonigaföderatsiooniga pärast seda konventsiooni.

[[1951]]. aastal sõlmisid Austraalia, Uus-Meremaa ja USA ametliku [[ANZUS]] leppe, mis kuulutas nad liitlasteks. [[1985]]. aastal kuulutas Uus-Meremaa iseennast tuumavabaks tsooniks. Selle tulemusena ei saanud USA sõjalaevad siseneda Uus-Meremaa vetesse ilma deklareerimata, etkas neil olekson pardal [[tuumalõhkepea]]sid või [[tuumakütus]]t. Selline asi oli vastuolus USA poliitikaga, kuna nende laevad olid automaatselt Uus-Meremaal seadusega keelustatud. USA kaktestaskatkestas oma seotuse ANZUS leppega ja ka oma kohustused Uus-Meremaa suhtes.