DVD-mängija: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
'''DVD-mängija''' on seade, mis mängib [[DVD]] salvestusi, mis on toodetud [[DVD-Video]] ja [[DVD-Audio]] tehniliste standardite järgi, mis on kaks erinevat ja mitteühilduvat standardit.
Mõned tootjad teatasid, et DVD-mängijad saavad olema avalikkusele kättesaadavad juba 1996. aasta keskel. Need ennustused olid siiski liiga optimistlikud. Kättesaadavuse probleemid olid algselt tingitud poliitilistest põhjustest, nimelt filmitootjate poolt nõutud kopeerimiskaitse tõttu. Hiljem pidurdas levikut vähene filmide arv. Esimesed seadmed tulid müüki [[Jaapan]]is 1996. aasta novembris, millele järgnes [[USA]], kus mängijad tulid välja 1997. aasta märtsis.
2000. aasta lõpuks olid hinnad langenud juba 100$ peale ning juba 2003. aastaks olid hinnad kukkunud 50$ piirile. Kuus aastat pärast algset müügile ilmumist oli üle maailma kättesaadav pea tuhat erinevat DVD-mängijat rohkem kui saja tootja poolt.
12. rida:
==Tehnilised andmed==
DVD mängija peab järgnevaid ülesandeid suutma teha:
▲ [[Pilt:DK_Digital_DVD_1080_open.jpg|pisi|DVD-mängija sisemus]]
*lugema DVD-plaate [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|ISO]] ja [[UDF]] versioon 2 vormingus
*dekrüpteerima [[CSS (krüpteering)|CSS]] või Macrovision’i abil krüpteeritud andmeid
26. rida:
==DVD-Video==
'''DVD-Video''' on video ja heli ladustamise standard DVD medial. Formaat läks müüki Jaapanis 1996 aastal, aga [[USA]]s 1997 aastal, [[Euroopa]]s 1998 aastal ja [[Austraalia]]s 1999 aastal.<ref>[http://archive.is/20120712144133/findarticles.com/p/articles/mi_m3092/is_15_37/ai_50241583 Info müüki tulekust] kasutatud 20.12.2011</ref> DVD-Video muutus dominantseks koduvideo leviku vormis Jaapanis kui see esimest korda müüki läks aastal 1996, kuid ei muutunud selleks USAs kuni 15 juuni 2003 aastal kui videolaenutustes muutusid DVDd [[VHS]] kassettidest populaarsemaks, mis peegeldas kiiret tehnoloogia kasutusele võttu [[Ameerika]] turul.<ref>[http://www.ecommerceandvideodistributiondvd.blogspot.com DVD-Video levik]Kasutatud 20.12.2011</ref><ref>[http://www.washingtontimes.com/news/2003/jun/20/20030620-113258-1104r/ DVDd populaarsemad kui VHS kassetid] kasutatud 20.12.2011</ref> Praegu on DVD-Video dominantne video leviku vorm maailmas, kuid Jaapanis läks sellest mööda [[Blu-ray Disc]] kui Blu-ray tuli esimest korda Jaapanis müüki 31.
==DVD-Audio==
33. rida:
Isegi kui DVD-Audio on tehnoloogiliselt keerulisem ning rohkem arenenud, debateeritakse, et kas tulenev audio kvaliteet on tuntav kuulatavas keskkonnas. DVD-Audio on praegu väga nišilikul turul, võib olla tuleneb formaadi sõjast [[SACD]]ga millest [[DVD-Video]] hoidis kõrvale.
==CD/DVD/AVI/MP4 taasesitus==
40. rida ⟶ 39. rida:
==Kaasaskantavad mängijad==
[[
Enamus DVD mängijaid peab telekaga ühendama kuid on olemas ka kaasaskantavaid seadmeid millel on külgeühendatud [[Vedelkristallkuvar|LCD]] ekraan ja sisseehitatud stereo kõlarid. Kaasaskantavaid DVD mängijaid kasutatakse tihti reisidel. Kaasaskantav DVD mängija loodi aastal 1998 Panasonicu poolt. Kõige tavalisem ekraanisuurus on 7 tolli (18 cm) kuigi on olemas ka 10–12 tolliseid (25–30 cm). Mõnel on ka ekraanid mis pöörduvad 180 kraadi. Kaasaskantavatel seadmetel on enamasti ühendused lisaekraanideks ning autolaadija.
Vanematel kaasaskantavatel DVD mängijatel olid ka AV ühendused väliste mängukonsoolide jaoks, nüüd on valitud mudelitel sisseehitatud [[emulaator]]id. Praegu kaasaskantavate DVD mängijate hinnad varieeruvad 80$ ja 100$ vahel. Kui nad algselt turule toodi oli nende hinnaks üle 1,000$ ja neid toodetid [[Jaapan]]is.
51. rida ⟶ 50. rida:
==Väljundid==
Kuna DVD mängijatel on mitu audio (ja video) väljundseadet ning kasutajal on mitu väljundauku DVD mängijal siis ta võib segadusse sattuda kui ühendab mängijat televiisori või [[võimend]]iga. Enamus süsteme siiski lisavad kaasa valikulise digitaalse audio konnektori selle ülesande jaoks, mis siis ühendatakse sarnasesse sisendisse võimendil. See füüsiline ühendus on tavaliselt [[RCS konnektor]] või [[TOSLINK]], mis saadab [[S/PDIF]] ülekande mis kannab mittekokkusurutud digitaal heli(PCM) või originaal kokkusurutud audio andmeid (Digital Dolby, DTD, MPEG audio) audio varustuse poolt dekodeerimisele.
===Video===
60. rida ⟶ 59. rida:
[[HDMI]] on uus digitaal ühendus mis kannab ''high-definition'' videot, mis on [[DVI]] sarnane. Kaasaarvatud videole, HDMI toetab ka kuni kaheksa kanalit digitaal heli. DVD mängijad ''high-definition'' konnektoritega saavad suuremaks konvertida formaate kõrgema definitsiooniga videoteks (näiteks, [[720p]], [[1080i]], [[1080p]], jne.) enne video näitamist. Siiski see video ei ole ''high definition''; sest suuremaks konvertimine lihtsalt suurendab video dimensioone, et saaks sobivaks kõrgema resolutsiooniga formaadiks, edasine suurendamine toimub väljundseadmes.
===USB===
73. rida ⟶ 70. rida:
==Võrdlustabel==
Tooks välja siis väikse tabeli kus näitab DVD mängijate komponentide olemasolu<ref>[http://www.codefreedvd.com/dvd_comparison_usaworldwide.htm Tabel] kasutatud 20.12.2011</ref>
x = on olemas,
123. rida ⟶ 119. rida:
|-
| 220v võimsus || x || x || x || x || – || – ||
|}
==Hinnad==
131. rida ⟶ 127. rida:
==Tootmine==
2002 aastast saati on kõige suurem DVD mängijate tootja [[Hiina]]; 2002 aastal nad tootsid 30 millionit DVD mängijat, rohkem kui 70% maailma toodangust. Need tootjad peavad maksma 15–20 dollarit mängija kohta litsensi tasu DVD tehnoloogia patendi hoidjatele([[Sony]], [[Philips]] ja [[Time Warner]]) ning ka [[MPEG-2]] litsentside tarvis. Et nendest tasudest hoiduda Hiina on arendanud välja [[Enchanced Versatile Disc]] standardi mis on mõeldud olema DVD mantlipärija; 2004
==Tarkvara==
| |||