Feodaal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Tühistati kasutaja 88.196.174.38 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Bioneer1. |
||
1. rida:
'''Feodaal''' ehk '''läänimees''' oli [[Keskaeg|keskajal]] [[feood]]i (''feodum'') ehk [[Lään|läänimaa]] saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Seda kinnitas [[
Läänisüsteemi tekke tõi kaasa [[Ratsasõdalane|ratsasõdalaste]] üha tugevnev ja kallinev varustus – sõdalastele anti maad enese ülalpidamiseks. Algselt ei olnud feoodid automaatselt pärandatavad vaid
Kõrgeim feodaal ehk [[süserään]] omas nominaalselt kogu maad riigis. Feodaalses hierarhias allpool seisid [[hertsog]]id (kunagiste hõimupealike järglased) ja [[krahv]]id (kuninga piirkondlikud asevalitsejad) ning neist omakorda allpool väikefeodaalidena [[parun]]id ja [[Rüütel|rüütlid]].
Mandri-Euroopas kehtis keskajal põhimõte “minu
Veel [[Karl Suur]]e valitsusajal [[8. sajand]]il olid feodaalid kuningale kuulekad, kuna kuningas võis sõnakuulmatu feodaali maa ära võtta ja teisele feodaalile anda. Karl Suure poegade valitsemisajal [[9. sajand]]il hakkas feodaalide sõltumatus kasvama – nad omasid tihti sama suuri väesalku kui [[kuningas]] ning nad said nn [[Immuniteedikiri|immuniteedikirjaga]] kuningalt õiguse oma maadel oma suva järgi makse koguda ja kohut pidada. Tekkis [[feodaalne killustatus]] – kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis".
| |||