Ludwig van Beethoven: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
mitu inimest tulid ta matustele
P Tühistati kasutaja 176.46.20.119 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Xqbot.
15. rida:
Algselt jõukas, kuid [[Lodewijk van Beethoven|vanaisa]] surma järel vaesunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimene muusikaõpetaja oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Heliloomingut hakkas Beethoven õppima 12-aastaselt [[Christian Gottlob Neefe|C. G. Neefe]] juures. Kuid Bonn jäi talle väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida [[Wolfgang Amadeus Mozart|W. A. Mozarti]] juures. Pärast esimest lühikest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et õppida [[Joseph Haydn|J. Haydni]] juures, ning jäi sinna seekord lõplikult.
 
Viinis tõid talle pianisti- ja heliloojakuulsuse kontserdid ehk akadeemiad, mida Beethoven ise korraldas. Varakult hakkas aga halvenema tema kuulmine. Esimesed märgid sellest ilmnesid juba aastal 1796, neli aastat enne esimest akadeemiat. 1814. aastal kuulis ta juba nii halvasti, et pidi suhtlemiseks kasutama kõnelustevihikuid. 1820. aastast oli helilooja täiesti kurt. Kurtus, aga ka ebaõnnestunud naiseotsingud ning kohtuvaidlused vennapoja hooldusõiguse pärast põhjustasid heliloojas masendust. Vaatamata kõhklustele ei sooritanud ta siiski enesetappu ning enne surma 56-aastaselt oli ta niivõrd populaarne, et eelviimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon ning helilooja matustele tuli austust avaldama erinevatel andmetel kümmmekümme kuni kakskümmend üheksa tuhat inimest.
 
Beethoven on kirjutanud üheksa sümfooniat, viis klaverikontserti, 32 klaverisonaati, kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat ning üle saja laulu. Paljudes tema teostes valitseb heroiline ja pateetiline meeleolu, samas on tema muusikas tavaline ka lüürilisus. Vormi poolest järgib ta klassikalisi traditsioone. Samas on näiteks tema sümfooniatele iseloomulikud suuremad dünaamilised kontrastid, pikemad kestused ja suuremad orkestrikoosseisud kui tema klassikutest eelkäijate omadele.