Näärmed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused.
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib elundist; [[Alo Mattiisen]]i ja [[Peeter Volkonski]] teose kohta vaata artiklit [[Näärmed (risotoorium)]].}}
'''Nääre''' ([[ladina keel|ladina]] ''glandula'') on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede [[epiteelrakk]]udest moodustunud [[elund]], mille funktsioonideks on ka [[nõristus]] (ehk [[sekretsioon]]).<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 534:2004.</ref>
 
'''Näärmed on:'''
6. rida:
* hulkraksed
 
Näärmerakud (nii ainu- kui ka hulkraksete omad) saavad lähteaineid vereringe kudedest. Rakkude sünteesitud ja edastatava nõre alusel jaotatakse '''näärmed''' ka:
* [[eksokriinnäärmed]] on harilikult varustatud [[juha]]dega, mis suunavad nõre [[limaskest]]ale so [[väliskeskkond]]a
Rakkude sünteesitud ja edastatava nõre alusel jaotatakse '''näärmed''' ka:
* [[endokriinnäärmed]] suunavad nõre [[vereringe]]sse so [[sisekeskkond]]a.
 
==Roomajatel==
* [[eksokriinnäärmed]] suunavad nõre [[limaskest]]ale so [[väliskeskkond]]a
===Maolistel===
* [[endokriinnäärmed]] suunavad nõre [[vereringe]]sse so [[sisekeskkond]]a
 
Maolistel on tuvastatud mitmeid [[sisenõristusnäärmed|sisenõristusnäärmeid]]: [[ajuripats]], [[käbinääre]], [[harknääre]], [[kilpnääre]], [[kõrvalkilpnääre|kõrvalkilpnäärmed]], [[neerupealis]]ed, [[munandid]], [[munasari|munasarjad]].<ref>Hermann Schlegel,[http://books.google.ee/books?id=_OkyAQAAMAAJ&pg=PA56&dq=ophidian+liver+and+pancreas&hl=et&sa=X&ei=dppnUrPyEKPD4wSx54GQDg&redir_esc=y#v=onepage&q=ophidian%20liver%20and%20pancreas&f=false Essay on the Physiognomy of Serpents], translated by Thos. Stewart Traill, Edinburgh, Maclachlan Stewart and Company, lk 26, [[1843]], Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 23.10.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Mao [[pea]]s paikneb hulgaliselt näärmeid, nagu [[süljenäärmed]] ja [[Harderi nääre]]. Lisaks paiknevad madude peas [[Duvernoy nääre|Duvernoy näärmed]], va inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud madudel, neil loetakse Duvernoy näärmete derivatiivid [[mürgiaparaat|mürgiaparaadi]] osaks ja neid nimetatakse vahel ka mürginäärmeteks.
 
Nii emastel kui isastel madudel paiknevad [[kloaak|kloaagiavausest]] [[saba]] suunas, [[kõht|kõhu]] pool, paarilised [[kloaaginäärmed]].
 
==Imetajatel==
===Inimestel===
Tuntumad inimorganismi [[sisenõrenäärmed]] e endokriinnäärmed on:
 
22. rida ⟶ 31. rida:
*[[kõhunääre|kõhunäärme]] (ehk [[pankrease]]) [[sisesekretoorsed saared]]
*[[sugunääre|sugunäärmed]]: [[munasari]] (naistel) ja [[munand]] (meestel)
*[[maonääre]], [[maolukutinääre]],[[soolenääre]], [[väikesed keele süljenäärmed]], [[väikesed süljenäärmed suulaes]], [[süljenäärmed]], [[keelealune süljenääre]], [[söögitorunäärmed]] jpm näärmed.<ref>Meditsiinisõnastik, 2004.</ref>
 
[[maonääre]], [[maolukutinääre]],[[soolenääre]], [[väikesed keele süljenäärmed]], [[väikesed süljenäärmed suulaes]], [[süljenäärmed]], [[keelealune süljenääre]], [[söögitorunäärmed]] jpm näärmed.<ref>Meditsiinisõnastik, 2004.</ref>
 
==Vaata ka==
*[[Aineteainete transport]]
*[[Duvernoy nääre]]
*[[Endokriinsüsteemendokriinsüsteem]]
*[[Hormoonidehormoonide loend]]
*[[Vitamiinidrakk]]
*[[Rakkvitamiinid]]
 
== Viited ==
{{Viited|viited}}
 
==Kasutatud kirjandus==
 
*[[Meditsiinisõnastik]]. [[P.Bogovski]], [[R.Kull]], [[S.Ootsing]], [[L. Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', 2004, ISBN 9985-829-55-7
 
 
[[Kategooria:Näärmed| ]]
[[Kategooria:Anatoomia]]
[[Kategooria:Endokrinoloogia]]