Erinevus lehekülje "Suur nälg" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 3 baiti ,  6 aasta eest
P
[[Ikaldus]] tabas Eestit aastail [[1694]]. [[Vili|Vilja]]kasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma [[vihm]]a, nii et [[hein]]a ei saanud teha. [[Rukis]] ei õitsenud ega valminud. [[Suvivili|Suvivilja]] hävitas sügisel varajane külm. [[1696]]. aasta kevad oli jälle väga külm ja suvel sadas taas vihma. Ikaldus oli veel suurem kui eelmisel aastal. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed [[nälg]]a surema. Paljud inimesed lahkusid kodudest, et toitu otsida. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi [[õled|õlgi]], [[puukoor]]t, [[sõnnik]]ut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus.
 
1696. aastal oli linnades siiski veel piisavalt toiduvarusid. 1696. aasta kevadel lubab Liivimaa kuberner [[Erik Soop]] Liivimaa majandusasehaldur [[Gustav Adolf Strömfelt|Strömfeldtil]] Tartu sõja­väe moonalaost laenata talunikele 700 tündrit vilja ja teeb korralduse ka Pärnumaa rentnike varustamiseks viljaga. Vilja veeti Eestist ka välja Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli suurem. 1697. aastal oli heategevuslik üritus näljahädaliste aitamiseks ka Tartus (kindralkuberner [[Erik Dahlberg]]<nowiki/>i korraldusel).
 
[[1697]]. aasta kevadel, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju laipu, kes olid talvel surnud. Kõige vähem lootust oli [[orb]]udel ja [[vanur]]itel. Levis [[tüüfus]] ja [[düsenteeria]]. Näljahäda lõppes alles [[1698]]. aastal. On arvatud, et suri umbes 70000–7500070 000 – 75 000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. 1701-1703. aasta nekrutivõtu ajaks oli keskklassi talupoegadel veel küllalt raha, et oma antud nekrutitele palka ja riietust osta. See näitab, et löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla.
 
== Ilukirjanduses ==
99 361

muudatust