Põdrala vald: erinevus redaktsioonide vahel

[[Riidaja]] on vana asula [[Sakala]] maakonnas, mida [[Liivimaa]] vanemas riimkroonikas mainitakse '''Paderiale''' nime all. Kui eestlased 1222-1223.a–1223. aasta üldist ülestõusu alustasid, hukati kõik kättesattunudettesattunud sakslased. Sakala maakonnas Paderiale külas tapnud üks eestlane koguni tema majas vastuvõttu ja ulualust leidnud kristliku saksa nõelakaupmehe, keda ometi oleks pidanud kaitsma iidne külalislahkuse tava. Selline raske kuritöö pidi saama karistatud. Varsti oligi mõrtsuka abikaasa sünnitanud poja, kel ihul täpselt samasugused haavad, kui isa poolt tapetud kaupmehel. Rahvas oli seda väga imestanud ja pidanud Jumala eriliseks karistuseks. Pea järgnes eestlaste mässu mahasurumine ningja sakslased hukkasid kurjategija otsekohe. Imeteost kuulnud ka '''1226.a aastal''' Sakalas viibinud paavsti legaat, Modena piiskop Wilhelm, kes kirjutanud sellest Rooma. Lugu jõudis Henriku Liivimaa kroonikasse.

'''16. märtsil 1562.a''' tasubtasus [[Nicolaus Radzivil]] (e. Mikolaj Krizysztof Radziwill), Kuningaskuningas [[Sigismund August]]<nowiki/>i volitusel, Saksa Ordusse kuuluvale Heinrich Strykile kahju 35 perega [[Helme]] piirkonnast. 

Dokument on pitseeritud ja välja antud [[Riia]] lossis 16. märtsil 1562.a. '''20. mail 1593.a''' pärast Johann Stryki surma kinnitab kuningas Sigismund III Varssavis, et '''Morsel Podrigel''' läheb tema vennale, Gotthard Strykile. See on esimene kord, kui Morsel Podrigeli ehk hilisemat Riidajat mõisana mainitakse. '''1762.''' aastal laseb leskproua [[Gerdruta von Stryk]] ehitada härrastemaja, mis on säilinud tänaseni.

Vaatamata sellele, et pikk, hästi proportsioneeritud, algselt punasest s-kivist poolkelpkatusega [[Riidaja mõis|Riidaja mõisahoone]] on ehitatud XVIII sajandi viimasel veerandil, kuulub ta arhitektuuriliselt varasemasse perioodi ning kolme mantelkorstnaga hoonet peetakse üheks vähestest säilinud 18.saj sajandi puitbarokkehitiseks mitte ainult lähemas ümbruskonnas, vaid kogu Eestimaal. 

Esifassaad rühmitatud nurgakvaadritega akendega, keskteljel meisterlikes barokkvormides peauks. Anfilaadses järjestuses siseruumid on kavandatud telgsümeetrlistena. Barokkelamule iseloomulikuna on ruumid esifassaadi pool laiemad. Hoone sokkelkorrus on võlvitud, esimesel korrusel asusid esindusruumid: avar keskne vestibüül, saal ja elutoad. Kõige pidulikum ruum on vestibüülist vaskule jääv saal. Seda kujundavad rokokooliku stukkrosetiga peegellagi ningja peened kõrgetele postikujulistele baasidele toetuvad sambad.

Hoolimata mitmetestvahepealsetest ümberehitustest on ruumides säilinud mitmeid barokseid ehiselemente: oinasarvedega ehislaud peauksel, barokseid siseuksi. Alles on ka mõnedmõni ahjud,ahi ja võlvitud soklikorrus. Esifassaadile on lisatud kolmnurkviil. 

Ringteega ümbritsetud väljakut peahoone ees ääristavad maakividest aidahoone (annokiviga 1826), sõrestikviiludega tall -–☂  tõllakuur, millel ratsu ja ratsanikuga tuulelipp ning magasiait (hoone, mis ehitati 1929.a aastal ümber seltsimajaks ningja tegutsebmis praegunenüüd on kultuurimajana). Alles on mõisaansamblisse kuuluvaid ehitisi veelgi. Paljudest hoonetest ei tea Riidaja elanikudki midagi. Värskendagem siis mälu: Praegune vallamaja on endine valitsejamaja ja mõisa kontor. Hoones nn.Kunagise mõisatiigi ääres asuvas hoones, mida praegu kutsutakse sepikojaks, oli varasemalt tegelikult endinevarem sakste pesuköök, sepikoda ja kanala. ning endisesEndises Mäe baari majas asus piima- ja juustuvabrik. Seal, kus asub praegu Tauli tiik, oli ammustel aegadel mõisa roosiaed. 

'''1777.a aastal''' rajas Gerdruta von Stryk pargi põhjaosassepõhjaossa perekonna matmispaiga ningja kabeli. SedaSee kabelihoonetkabelihoone pole säilinud, telliskividest neogooti stiilis astmikportaali ja ehisviiluga matusekabel ehitati sinna '''1864.a aastal. '''Hoone sisenurgas asub annokivi aastanumbriga '''1795''', mis ilmselt pärineb esialgsest kabelist.

'''25. augustil 2001''' avati aastaid varemetes seisnud kabel uuesti ning pühitsetija EELK peapiiskopipeapiiskop [[Jaan Kiivit]]<nowiki/>i pooltpühitses selle Gerdruta kabel-kirikuks, mida nüüd kasutatakse pühakoja ningja kontserdipaigana kasutatakse. Jaan Kiivit nimetas oma aastaaruandes Riidaja kabeli taaskasutuselevõttu 2001 kirikuaasta üheks olulisimaksolulisemaks sündmuseks.

Põdrala valla territooriumil asub kokku neli järve. Riidajast 6 km lõunaedela poole jääb 0,5 ha suurune väljavooluga '''[[Helme mustjärv|Mustjärv]]''', 4,0 ha suurune väljavooluga '''[[Kurvitse järv|Kurvitse]]'''[[Kurvitse järv| järv]] asub Riidajast samas suunas 5,5 km kaugusel. '''[[Tanijärv]]''' on Riidajast 5 km edela pool Riidaja -Tõrva maantee ääres asuv 1,2 ha suurune külmaveeline umbjärv, neljas järv on '''Lõve paisjärv'''. Neist Mustjärv ja Kurvitse järv on Vabariigi Valitsuse määrusega nr.191 18.juulist 1996.a. kinnitatud avalikult kasutatavate järvede nimekirja.

Lisaks neile jäävad valla territooriumile ka järgnevadjärgmised ojad: 

<br>Riidaja Kultuurimaja''' ruumides tegutseb Riidaja Avalik Internetipunkt ningja Põdrala Avatud Noortekeskus.'''

<nowiki>*</nowiki> Riidaja Naisseltsing e. käsitööring