Sündmus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib sündmuse tavamõistest ja sündmuse mõistest filosoofias; õigusteaduse mõiste kohta vaata artiklit [[Sündmus (õigusteadus)]]; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit [[Sündmus (matemaatika)]]}}
'''Sündmus''' on [[toimuv]]a [[vaadeldavus|vaadeldav]] esinemine.
'''Sündmus''' on piiritletud tervikuna võetav [[protsess]].
 
Tavakeeles nimetatakse '''sündmusteks''' enamasti lühiajalisi ja olulisi sündmusi, teaduses ja filosoofias emamasti niisuguseid piiranguid ei ole, kuid näiteks [[relatiivsusteooria]]s räägitakse ainult praktiliselt kestuseta sündmustest, ajakirjanduse kontekstis peab sündmus olema oluline, [[Martin Heidegger]] ja [[Alan Badiou]] kasutavad seda sõna erilistes tähendustes, mis nõuavad ka olulisust.
 
==Klassikaline Sündmuse mõistesündmusemõiste filosoofias==
Klassikalise süstemaatilises [[ontoloogia]]s ([[metafüüsika]]s) ja [[analüütiline metafüüsika|analüütilises metafüüsika]]s on sündmus [[protsess]] kui [[entiteet]]. Tal on [[kestus]].
Tänapäeva filosoofias räägitakse sündmusest kahes erinevas kontekstis:
* [[kontinentaalfilosoofias]] [[eksistentsialism]]is, [[fenomenoloogia]]s, [[poststrukuralism]]is (sealhulgas [[Martin Heidegger]] ja mitmed prantsuse filosoofid) mõistetakse sündmuse all ainukordset ja hetkelist toimingut (''singulären und instantanen Akt''), mis seostub olemise, tegevuse, moraali või tunnetusega (''der für Sein, Handeln, Moral oder Erkennen konstitutiv ist''). [[Alain Badiou]] tekstides on 'sündmus' võtmelise tähtsusega mõisteks. Sündmus on tema jaoks heitlik (''Unberechenbare''), ettenägematu (''Unvorhersehbare''), miski, mis ei lase ennast olemasolevasse süsteemi asetada või sellest tuletada. Sündmus ei ole tema jaoks element teiste elementide hulgas, mis antud olukorra moodustavad (''die eine gegebene Situation ausmachen''), sündmus ei ole nimetatav, esitletav, miski võimalik (''nicht benennbar, nicht präsentierbar, nichts Mögliches''). Sündmus on singulaarsus (''Singularität''), mis muudab põhimõtteliselt antud olukorra ning kõigi sellele järgnevate olukordade tähendust (''die die jeweilige Situation und alle darauf folgenden in ihrer Bedeutung grundsätzlich ändert'').
*klassikalise süstemaatilise ontoloogia (analüütilise ontoloogia) kontekstis on sündmus objekt, mis ei käitu mitte nagu asi, vaid nagu protsess. Sellises tähenduses mõistetakse sündmusi mitte hetkeliste, vaid ajaliselt välja venitatutena. Mõned teoreetikud esindavad seejuures seisukohta, et kogu ontoloogia aluseks ei ole mitte asjad, vaid sündmused. Näiteks väites, et vastastikune taandatavus põhineb juba sündmuste funktsionaalsel ontoloogial ning toimub ka ilma objektideta või et sündmuste abil on objekti püsides kvalitatiivset muutumise ontoloogilist probleemi parem käsitleda. Sellise sündmuste ontoloogia klassikaliseks esindajateks on näiteks [[Alfred North Whitehead]] ja [[Donald Davidson]].
 
Mõni metafüüsikasüsteem peab fundamentaalseteks [[asi|asjade]] asemel sündmusi. See seletab muu hulgas väidetavalt paremini, kuidas objekt saab [[kvalitatiivne muutumine|kvalitatiivselt muutuda]], jäädes iseendaks. Seda vaadet on esindanud näiteks [[Alfred North Whitehead]] ja [[Donald Davidson]].
Filosoofiline kontseptsioon sündmustest kui teatud tüüpi entiteetidest on eelkõige Donald Davidsoni töö kaudu avaldanud tugevat mõju lingvistilisele arusaamale verbide semantikast, mistõttu me saame rääkida isegi eraldi [[sündmuste semantika]]st.
 
Davidsoni ideede mõjul on [[keeleteadus]]es välja töötatud [[sündmuste semantika]].
 
==Badiou==
{{vaata|Sündmus (Badiou)}}
[[Alain Badiou]] filosoofias on sündmus üks põhimõisteid. Sündmus on miski ettearvamatu ja ennustamatu, mis ei asetu olemasolevasse süsteemi ega ole sellest tuletatav. Sündmus ei ole tema jaoks element teiste elementide hulgas, mis antud olukorra moodustavad, sündmus ei ole nimetatav, esitatav, võimalik. Sündmus on singulaarsus mis muudab põhimõtteliselt antud olukorra ning kõigi sellele järgnevate olukordade tähendust.