Sündmus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib sündmuse tavamõistest ja sündmuse mõistest filosoofias; õigusteaduse mõiste kohta vaata artiklit [[Sündmus (õigusteadus)]]; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit [[Sündmus (matemaatika)]]}}
'''Sündmus''' on piiritletud tervikuna võetav [[protsess]].
Tavakeeles nimetatakse '''sündmusteks''' enamasti lühiajalisi ja olulisi sündmusi, teaduses ja filosoofias emamasti niisuguseid piiranguid ei ole, kuid näiteks [[relatiivsusteooria]]s räägitakse ainult praktiliselt kestuseta sündmustest, ajakirjanduse kontekstis peab sündmus olema oluline, [[Martin Heidegger]] ja [[Alan Badiou]] kasutavad seda sõna erilistes tähendustes, mis nõuavad ka olulisust.
==Klassikaline
Klassikalise süstemaatilises [[ontoloogia]]s ([[metafüüsika]]s) ja [[analüütiline metafüüsika|analüütilises metafüüsika]]s on sündmus [[protsess]] kui [[entiteet]]. Tal on [[kestus]].
Mõni metafüüsikasüsteem peab fundamentaalseteks [[asi|asjade]] asemel sündmusi. See seletab muu hulgas väidetavalt paremini, kuidas objekt saab [[kvalitatiivne muutumine|kvalitatiivselt muutuda]], jäädes iseendaks. Seda vaadet on esindanud näiteks [[Alfred North Whitehead]] ja [[Donald Davidson]].
Davidsoni ideede mõjul on [[keeleteadus]]es välja töötatud [[sündmuste semantika]].
==Badiou==
{{vaata|Sündmus (Badiou)}}
[[Alain Badiou]] filosoofias on sündmus üks põhimõisteid. Sündmus on miski ettearvamatu ja ennustamatu, mis ei asetu olemasolevasse süsteemi ega ole sellest tuletatav. Sündmus ei ole tema jaoks element teiste elementide hulgas, mis antud olukorra moodustavad, sündmus ei ole nimetatav, esitatav, võimalik. Sündmus on singulaarsus mis muudab põhimõtteliselt antud olukorra ning kõigi sellele järgnevate olukordade tähendust.
|