Eesti NSV: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim |
→Eesti Vabariigi okupeerimine ning Eesti NSV loomine: kirjavea (annektsioon pro anneksioon) parandus |
||
39. rida:
[[21. juuni]]l organiseeris Ždanov Tallinnas peamiselt Nõukogude Liidust kohale toodud osalejatega meeleavalduse, mille käigus dikteeriti president [[Konstantin Päts]]ile uue valitsuse koosseis, mille juhiks sai [[Johannes Vares]]. [[5. juuli]]l saadeti laiali [[Riigikogu]] ja kuulutati seadust rikkudes välja erakorralised [[Riigivolikogu]] valimised. Riigikogu teise koja [[Riiginõukogu]] moodustamine jäeti ära. Kuna vaikiva ajastu tulemusel olid Eestis keelatud kõik parteid ja ennem valimisi jõudis ennast registreerida vaid Töötava Rahva Liit, siis osales valimistel vaid üks partei, kes ka valimised võitis ning moodustas valitsuse. Valimised toimusid [[14. juuli|14.]] ja [[15. juuli]]l. Riigivolikogu kuulutas [[21. juuli]]l [[1940]] Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja esitas [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le palve võtta Eesti NSV vastu Nõukogude Liitu.
[[6. august]]il 1940 otsustas Nõukogude Liidu [[Ülemnõukogu]] Eesti NSV, [[Läti NSV]] ja [[Leedu NSV]] [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]u vastu võtta. Baltimaad olid täielikult
''[[De jure]]'' ei lakanud Eesti Vabariik eksisteerimast. Enamus maailma demokraatlikest riikidest pidas Eesti, Läti ja Leedu okupeerimist ja annekteerimist ebaseaduslikuks ega tunnustanud ametlikult Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV olemasolu. [[USA]], [[Suurbritannia]] jt. riigid säilitasid diplomaatilised suhted Eesti Vabariigi neis riikides asuvate konsulaaresindajate kaudu, kuid hoidusid otsesest sõjalisest vahelesekkumisest Nõukogude okupatsioonile Eestis, mis pärast vahepealset Saksa okupatsiooni aastatel [[1941]]–[[1944]] jätkus kuni Eesti iseseisvuse taastumiseni aastal 1991.▼
16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk [[Vaino Väljas]]e eesistumisel vastu [[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest|deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest]]. Seda hakati hiljem pidama Nõukogude Liidu lagunemise alguseks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud [[seadus]]te ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. [[26. november|26. novembril]] tühistas NSV Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni.▼
== Eesti NSV ja mittetunnustuspoliitika ==
▲''[[De jure]]'' ei lakanud Eesti Vabariik eksisteerimast. Enamus maailma demokraatlikest riikidest pidas Eesti, Läti ja Leedu
▲16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk [[Vaino Väljas]]e eesistumisel vastu [[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest|deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest]]. Seda hakati hiljem pidama Nõukogude Liidu lagunemise alguseks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud [[seadus]]te ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. [[26. november|26. novembril]] tühistas NSV Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni. Kuna ajapikku järgisid ka teised liiduvabariigid ligilähedaselt eestlaste eeskuju, algas sovetiimpeerumis seega nn suveräänsuste sõda, kus ühel pool oli keskvõim ja teisel liiduvabariigid tillukesest Eesti NSV-st kõige suurema [[Vene NFSV]]-ni.
Nõukogude Liidu õigusjäglase, Venemaa Föderatsiooni relvajõud lahkusid Eestist alles [[1994]], viimased sõjaväelased [[1995]].
| |||