Redaktsioon: 2. mai 2014, kell 03:16 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 891 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. mai 2014, kell 19:14 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib sahharoosist; aineklassi kohta vaata artiklit [[Suhkrud]].}} [[Pilt:Saccharose2.svg\|pisi\|Sahharoosi molekulmudel]] '''Sahharoos''' ehk '''suhkur''' ehk '''lauasuhkur''' ([[ladina keel\|ladina]] ''saccharum'')on looduslikult [[taimed\| taimset]] päritolu [[disahhariidid\|disahhariid]] ([[süsivesikud\|süsivesik]]) ja süsivesikuline toiduaine.<ref>[[Nancy Appleton]] ja G. N. Jacobs, "Suhkur-magus enesetapp", Stella Borealis, lk 19, 2010, ISBN: 9789949211548</ref> Sahharoos on levinuim suhkru liik mida leidub ka [[mesi\|mees]]. '''Sahharoos''' ehk '''suhkur''' on [[glükoos]]ist ja [[fruktoos]]ist koosnev [[süsivesikud\|süsivesik]] ([[disahhariidid\|disahhariid]]) [[keemiline valem\|keemilise valemiga]] C<sub>12</sub>H<sub>22</sub>O<sub>11</sub>. Sahharoosi toodetakse peamiselt [[suhkruroog\|suhkruroost]] või [[suhkrupeet\|suhkrupeedist]]. Sahharoos sisaldub varu-ja kaitseainena peaaegu kõigis taimedes. Sahharoosi nimi on tulnud prantsuskeelsest sõnast "sucre" ('suhkur') 1857. aastal. Esimese [[keemiline süntees\|keemilise süntees]] viis läbi [[Raymond Lemieux]] 1953. aastal. Aastal 2013 toodeti üle maailma 175 miljonit tonni sahharoosi. Happelises keskkonnas või [[ensüümid\|ensüüm]]i [[sahharaas]] toimel laguneb sahharoos [[glükoos]]iks ja [[fruktoos]]iks ning tekib invertsuhkur. <ref>[http://ak.rapina.ee/onne/exe%20onne/konservandi_lhitutvustus.html Konservandi lühitutvustus], veebiversioon (vaadatud 02.05.2014)</ref> Sahharoosi [[keemiline valem\|keemilise valem]] on C<sub>12</sub>H<sub>22</sub>O<sub>11</sub>. == Üldandmed == Sahharoosi on valget värvi aine, mis on [[toatemperatuur\|toatemperatuuril]] tahke. Sulamistemperatuur puudub, 186 °C juures moodustab karamelli. Sahharoosi [[molaarmass]] on 342,30 g/mol. Lahustuvus vees on 2000 g/L (25°C). Selle tihedus on 1,587 g/cm<sup>3</sup>. [[Pilt:Raw_sugar_closeup.jpg\|pisi\|Sahharoos ehk suhkur]] 31. rida ⟶ 38. rida: \|} </div> ~~== Üldandmed ==~~ Sahharoosi on valget värvi aine, mis on [[toatemperatuur\|toatemperatuuril]] tahke. Sulamistemperatuur puudub, 186 °C juures moodustab karamelli. Sahharoosi [[molaarmass]] on 342,30 g/mol. Lahustuvus vees on 2000 g/L (25°C). Selle tihedus on 1,587 g/cm<sup>3</sup>. == Soojuslik ja oksüdatiivne lagunemine == 52. rida ⟶ 56. rida: [[Pilt:SugarBeet.jpg\|pisi\|Suhkrupeet]] == Hüdrolüüs == Sahharoosi [[hüdrolüüs]]umisel tekib [[fruktoos]] ja [[glükoos]]. 57. rida ⟶ 62. rida: == Ajalugu ja tootmine == Suhkru tootmisel on pikk ajalugu. Juba aastal 350 pKr avastasid indiaanlased, kuidas kristalliseerida suhkrut. Aastaid hiljem hakkasid indiaanlased tootma suhkruroost suhkru siirupit ning seda maha jahutama. Seda hakati tootma suurtes kogustes, kuna seda oli lihtne pakendada ja transportida. Tol ajal kutsuti seda toodet sealses piirkonnas ''khanda'' (खण्ड), mis on saanud allikaks sõnale ''candy ''(eesti k. komm). Kuni 18. sajandini olid suhkrutooted luksuslikud, ainult jõukad pered said seda endale lubada. 19. sajandil tõusis suhkru nõudlus. Tänapäeval saadakse suhkrut suhkruroost või suhkrupeedist ning see on saanud ~~vajalikuks~~kättesaadavald ~~osaks~~toiduaineks ~~inimeste~~paljudele ~~toidulaual~~inimestele ning kodustes majapidamistes kastatakse seda toiduvalmistamisel. Suhkru sisaldus suhkrupeedis ja suhkruroos on vahelduv - enamasti 12% kuni 20%. Suhkrul on madal hind, mis võimaldab seda igapäevaselt kasutada. Suhkruroog talub kõrgemat temperatuuri, kuid vajab 4 korda rohkem vett, kui suhkrupeet. ===Tootmine=== Looduslikku sahharoosi toodetakse peamiselt [[harilik suhkruroog\|suhkruroost]], [[suhkrupeet\|suhkrupeedist]] (''Beta vulgaris subsp. vulgaris var. altissima''), [[suhkruvaher\|suhkruvahtrast]] (''Acer saccharum'') ja [[suhkrusorgo]]st (''Sorghum saccharatum''). ==== Suhkrupeedist ==== {{Vaata\|Suhkrupeedi saadused}} [[suhkrupeet\|Suhkrupeedist]] (''Beta vulgaris subsp. vulgaris var. altissima'') valmistatakse Põhjamaades mahepõllumajanduse meetoditel kasvatatud suhkrupeedist mahesuhkrut. ==== Harilikust suhkruroost ==== {{Vaata\|Suhkruroo saadused}} [[harilik suhkruroog\|Hariliku suhkruroo]] rooteivastest, mis sisaldavad D-(+)-glükoosi ja D-(+)-fruktoosi valmistatakse [[roosuhkur\|roosuhkrut]]. Roosuhkrud on hele ''muscovado'', tume ''muscovado''. Rootoorsuhkrust toodetakse roosuhkru kristalle - karamellsuhkrut ja tumedat tükksuhkrut ning ''Demerara'' suhkrut. ==== Suhkruvahtrast ==== {{Vaata\|Suhkruvahtra saadused}} [[suhkruvaher\|Suhkruvahtrast]] (''Acer saccharum'') kogutakse [[droog]]ina [[vahtramahl]]a, millest valmistatakse [[vahtrasiirup]]it ja [[vahtrasuhkur\|vahtrasuhkrut]]. ==== Suhkrusorgost ==== {{Vaata\|Suhkrusorgo saadused}} [[Suhkrusorgo]]st (''Sorghum saccharatum'') valmistatakse [[sorgosiirup]]it. ==== Rafineeritud sahharoos ==== {{Vaata\|Rafineeritud suhkur}} Valge suhkur ehk rafineeritud sahharoos on tööstuslikult toodetud keemiline aine, mida looduses ei leidu. Rafineeritud suhkru liigid on valge ristallsuhkur, tuhksuhkur, maitsestatud tuhksuhkur, pärlsuhkur, tükksuhkur jpt. Rafineeritud sahharoosist saadakse tarbides küll energiat, kuid see ei sisalda [[vitamiinid\| vitamiine]], [[mineraalid\|mineraale]] ega [[kiudained\|kiudaineid]]. == Metabolism == Nii inimestes kui ka loomades laguneb suhkur glükoosiks ja fruktoosiks. Glükoosi ja fruktoosi molekulid liiguvad edasi vereringesse, mis annavad inimesele (ja loomale) suurel hulgal energiat. Sahharoos, kui puhas süsivesik, annab energiat 3,94 kilokalorit (17 kilodžauli) grammi kohta. Nii inimeste kui ka loomade [[seedekulgla]]s lagundatakse suhkur glükoosiks ja fruktoosiks. Glükoosi ja fruktoosi molekulid liiguvad edasi [[vereringe]]sse, mis annavad inimesele (ja loomale) suurel hulgal energiat. Sahharoosi on vaja ka [[spermatosoid]]ide elujõu tagamiseks. ~~[[Kaaries]] (hambavigastus) tekib suhkru muundumisel happeks (bakterite toimel), mis lõhub [[hambaemail]]i.~~ Sahharoosi metabolismis osalevad ka [[neurotransmitter]]id [[serotoniin]] ja [[dopamiin]]. Sahharoos, kui puhas süsivesik, annab energiat 3,94 kilokalorit (17 kilodžauli) grammi kohta. ===Kahjulik toime=== [[Kaaries]] (hambavigastus) tekib suhkru muundumisel happeks (]]bakter]]ite to]]imel), mis lõhub [[hambaemail]]i. Sahharoosi tarbimisega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik [[suhkurtõbi\|suhkruhaigetel]]. [[Nancy Appleton]] ja G. N. Jacobs oma raamatus "Suhkur-magus enesetapp" toovad välja mitmeid suhkruga seotud terviseriske ja kahjulikku toimet vastuvõtlikele organsimidele, kui seda toiduainet väärtarvitada<ref>[[Nancy Appleton]] ja G. N. Jacobs, "Suhkur-magus enesetapp", Stella Borealis, lk 23-30, 2010, ISBN: 9789949211548</ref>: ==== Suhkru söömine - joomine ==== on tihedalt seotud elusorganismi [[homöostaas]]iga võib pärssida [[immuunsüsteem]]i tööd võib tõsta vabade hapnikuradikaalide hulka võib lastel põhjustada hüperaktiivsust, rahutust, keskendumisvõime langust võib tõsta märkimisväärselt [[trigütseriidid]]e hulka võib põhjustada hüpoglükeemiat võib lastel põhjustada [[adrenaliin]]itaseme tõusu ja aeglustada [[neerupealis]]e tegevust võib viia rasvumiseni võib suurendada haigestumise riski [[Crohni tõbi\|Crohni tõppe]] võib soodustada [[pärmseen]]e (''Candida Albicans'') vohangut võib põhjustada [[artriit]]i, südamehaigusi, [[hemorroid]]e, [[osteoporoos]]i, [[ateroskleroos]]i, [[Alzheimeri tõbi\|Alzheimeri tõbe]], võib vähendada insuliinitundlikkust võib tekitada [[diabeet]]i võib kahjustada [[DNA]]-struktuuri võib viia sapiteede, eesnäärme-, kõri ja pärakuvähini ja suurendada rinnavähi, sapipõievähi,maovähi ning peensoolevähi riski võib põhjustada vabade radikaalide teket ja oksüdatiivset stressi tõstab [[mees]]tel [[östradiool]]i taset põhjustab [[põletik]]ku. === Suhkur ja suhkurlisandid töödeldud toiduainetes === Kaupluses müüdavate töödeldud toiduainete pakendil on märgis, mis näitab toitaine sisaldust, kuid toodete suhkrusisalduse arvutamisel esineb varieeruvusi, nii valmistab osadele tootjatele raskusi tooraines looduslikult esineva suhkru ja lisatud suhkru analüütiliste meetodite rakendamine ja tihti lisatakse pakendimärgisele üksnes lisatud suhkru hulk.<ref>[[Nancy Appleton]] ja G. N. Jacobs, "Suhkur-magus enesetapp", Stella Borealis, lk 67, 2010, ISBN: 9789949211548</ref> ==Nimi== Indialased panid, rohkem kui 2400 aastat tagasi, suhkrule sanskriti keeles nimeks 'sarkara'. Sahharoosi nimi on tulnud prantsuskeelsest sõnast "sucre" ('suhkur') 1857. aastal. Esimese [[keemiline süntees\|keemilise süntees]] viis läbi [[Raymond Lemieux]] 1953. aastal. Aastal 2013 toodeti üle maailma 175 miljonit tonni sahharoosi.{{lisa viide}} ==Vaata ka== [[~~Suhkrutoos~~AGE]] [[maisisiirup]] [[suhkrusõltuvus]] [[suhkrutoos]] == Viited == {{viited}} == ~~Välislingid~~Välisallikad == Dr. Edmund O.von Lippmann, [https://archive.org/stream/geschichtedeszu00lippgoog#page/n11/mode/2up Geschichte des Zuckers seiner Darstellung und Verwendung seit dem ältesten Zeiten bis zum Beginne der Rüberzuckerfabrikation], Leipzig, 1890, OpenLibrary raamatu veebiversioon (vaadatud 02.05.2014)<small> (''saksa keeles'')</small> [http://tervispluss.ee/toit/2653/ Sahharoos – vajalik ja kasulik] Tervis Pluss [[Urmas Kokassaar]], [http://www.eestiloodus.ee/artikkel311_280.html Suhkruvaher annab siirupit ja suhkrut], aasta puu EL 02-03/2003, veebiversioon (02.05.2014) Kaire Kenk, [http://www.ohtuleht.ee/174979/professor-mihkel-zilmer-suhkur-ei-ole-valge-surm Professor Mihkel Zilmer: «Suhkur ei ole valge surm!»], Õhtuleht, 26. mai 2005, veebiversioon (02.05.2014) [http://tervispluss.ee/toit/2653/ Sahharoos – vajalik ja kasulik] Tervis Pluss "Eesti Kokkade Kokaraamat", Suur Eesti Raamatuklubi, Tallinn, Trükikoda OÜ Greif, 2008, ISBN: 978 9949 13 508 0 [[Nancy Appleton]] ja G. N. Jacobs, "Suhkur-magus enesetapp", Stella Borealis 2010, ISBN: 9789949211548 [[Mai Maser]], [http://tarbija24.postimees.ee/781998/mai-maser-suhkruga-tuleb-osata-piiri-pidada Mai Maser: suhkruga tuleb osata piiri pidada], 21. märts 2012, veebiversioon (02.05.2014) [[Kategooria: Süsivesikud]]

Sahharoos: erinevus redaktsioonide vahel