|
#suuna [[Juudid Eestis]]
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
'''[[Juudid]]''' on üks [[Eesti]] territooriumil elavaist [[vähemusrahvus]]test.
== Juudid Eestimaa aladel vana- ja keskajal ==
Esimesed andmed juutidest on [[1333]]. aastast Tallinnas, kui [[Tallinna raad]] andis korralduse Tallinnas tegutsevale [[pagar]]ile [[Johannes Jode]]le, kes pidi maksma oma tegevuse eest [[linnakassa]]se 5 marka hõbedas.<ref>TLA fond 230, nim. 1, s. Aa 2</ref> Hiljem olevat talle kaks korda elamisluba antud.<ref name="saks08_55"/>
Arhiivis mainitakse ka juuti Pawelet, kes 1413. aastal rentis kahe marga eest aastas kaupluseruume [[Kullasepa tänav]]al.<ref name="saks08_55"/>
16. sajandil allutas [[Poola Kuningriik]] [[Liivimaa]]. Poolat tunti kui juudisõbralikku riiki: juutidel lubati elama asuda [[Tartu]]sse (tollal Dorpat) ja [[Pärnu]]sse. 1595. aastal anti kohaliku Saksa aadli survel välja määrus, mille järgi ei tohtinud juudid kohalike kodanike huve kahjustada, mistõttu on tarvilik nende väljasaatmine. Poola mõisnikud püüdsid seejuures juute kaitsta. Üks osa juutidest päästsid end [[altkäemaks]]uga.<ref name="saks08_55"/>
Rootsi võimuperioodil 17. sajandil, kui tihenes kaubavahetus [[Poola]] ja [[Leedu]]ga, hakkas juutide arv Eestis kasvama.<ref name="saks08_55"/>
[[File:Juden 1881.JPG|pisi|[[Aškenazi juudid|Aškenazi]] [[Juutide asustuspiirkond|Juutide asualad]] ja rahvastikutihedus [[1881]]. aastal Euroopas. Tumedama värviga on märgitud kõige kõrgema [[kontsentratsioon]]iga piirkonnad [[Varssavi kindralkubermang]]us: [[Suwałki kubermang|Suwałki]], [[Łomża kubermang|Łomża]], [[Varssavi kubermang|Varssavi]], [[Radomi kubermang|Radomi]], [[Siedlce kubermang|Siedlce]], [[Lublini kubermang]]udes ja [[Valgevene]]maa [[Grodna kubermang|Grodna]] ning [[Mogiljovi kubermang]]udes. ]]
== 19. sajand ==
{{kas|[[1811]]}} hakkasid Eestis elama niinimetatud [[kantonistid]], keda tsaarivalitsus püüdis [[vene õigeusk]]u pöörata ehk teha neist sõdurid.
[[1811]]. aastal oli Tallinnas nii palju juute, et sai rajada koguduse. Üks esimesi asutajaid on [[Jakob Kuplinski]], kaupmees, kes tuli [[Valgevene]]st ja asus koguduse etteotsa. Tekkis ka teine sõdurite kogudus, kontonistidest, kes said ruumid endisesse püssirohulattu.
Arvukam juudi koloonia tekkis aga Eestis alles 19. sajandi algul, pärast seda kui keiser [[Nikolai I]] poolt 26. augustil 1827. aastal kinnitatud ukaasi (''Об обращении евреев к отправлению рекрутской повинности в натуре, с отменою денежного с них сбора, вместо отправления оной положенного»'')<ref>[http://www.lechaim.ru/ARHIV/184/lokshin.htm «О еврейском раввине еврее Айзике, собиравшем с евреев деньги длЯ депутатов еврейских, находЯщихсЯ в Петербурге»], ЛЕХАИМ АВГУСТ 2007 АВ 5767 – 8(184)</ref> alusel asutati [[1828]]. aastal Tallinnas üks kolmest Venemaa keisririigi juudi päritolu, noorukitele määratud [[kantonistide sõjakool]]ist (sõjakool oli määratud, alates 12. eluaastast kohustuslikult kõigile juudi päritolu noorukitele).
1835. aastal kehtestas keiser juutidele Venemaa keisririigis uued piiranguteta ja osaliste piirangutega [[Juutide asustuspiirkond|Juutide asustuspiirkonnad]]: [[Minski kubermang|Minski]], [[Podoolia kubermang|Podoolia]], [[Volõõnia kubermang|Volõõnia]], [[Jekaterinoslavi kubermang|Jekaterinoslavi]] ja [[Grodna kubermang]]us – kitsendusteta ja [[Kiievi kubermang|Kiievi]], [[Hersoni kubermang|Hersoni]], [[Poltaava kubermang|Poltaava]], [[Tšernigovi kubermang|Tšernigovi]], [[Mogiljovi kubermang|Mogiljovi]], [[Vitebski kubermang|Vitebski]], [[Tauria kubermang|Tauria]], [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] ja [[Liivimaa kubermang]] – osaliste piirangutega<ref>[[Anu Raudsepp]], [http://eja.pri.ee/Education/Raudsepp.pdf Juutide haridusoludest Venemaal, Eestist pärit esimesi juuditare Tartu ülikoolis]</ref>.
Aastatel [[1856]]–[[1867]], keiser [[Aleksander II]] tegi erandeid juutidele Venemaa keisririigis kehtestatud [[juudi asustuspiirkond]]adele: erandid moodustasid Nikolai sõdurid ehk kantonistid ja nende pered, spetsiifilisi erialaseid oskusi omavad spetsialistid ja käsitöölised, [[esimese gildi kaupmees|esimese gildi kaupmehed]] ja ülikoolidiplomiga spetsialistid. Pärast sõjakooli lõpetamist ja sõjaväeteenistust oli lubatud kooli lõpetajatel oma peredega asuda elama ka väljapoole 18. sajandi teisel poolel loodud Venemaa keisririigis [[juudi asustuspiirkond]]i, mis hõlmas Poola, Ukraina, Valgevene ja Leedu alasid ning mille idapiiriks oli [[Daugava]] jõgi. Eestisse asunutest on teada kantonist ehk Nikolai sõdur [[David Epstein]] naisega ja [[Markus Meiertahl]] perega<ref name=" Estonian Jewish Museum ">[http://www.eja.pri.ee/Catalog_eng.pdf Estonian Jewish Museum]</ref>.
[[1865]]. aastast lubati teatud juutide kategooriatel asuda elama väljapool juudi asustuspiirkonda, sh Eestisse, kuid 1880-ndail aastal alanud riikliku [[venestamine|venestamis]]protsessi käigus piirati juutidele kõrghariduse saamise võimalusi. Juutide asualades asuvates [[kõrgkool]]ides määratleti juudi rahvusest [[kõrgharidus]]e saajate arv kvoodiga: juudikubermangudes 10% ja mujal 5%, Moskva ja Peterburi ülikoolides aga 3% õppimavõetavatest tudengitest. [[1894]]. aastast laiendati see õigus kõigile juutidele. Sellega algas juutide arvu kasv. 19. sajandi lõpuks elas Tallinnas juba ligi 1500 kuni 2000 juuti.
Suurt osa juudi elanikkonna arvu suurenemises mängis Tartus asuv [[Tartu Ülikool]], mis võimaldas saavutada kõrgem haridus ning parandada elujärge, [[1882]]. aastal oli ülikooli 115 juudi rahvusest üliõpilast, kes olid saabunud ka väljastpoolt [[Eestimaa kubermang]]u ning [[Liivimaa kubermang]]u, juudi päritolu üliõpilaste arv kasvas eriti pärast [[1881]]. aastal Venemaa keisririigi [[läänekubermangud]]es alanud antisemiitlikke aktsioone.
19. sajandi lõpul asus Eestimaale elama rohkesti juute: aastatel 1867–1897 suurenes juutide arv Eestis kuus korda, suurimateks keskusteks said Tartu linn (1449) ja Tallinn (1058).
== Juudid Esimese maailmasõja ajal ==
1914. aastal algas maailmasõda, mis järgemööda kujunes [[Vene Keisririik|Vene Keisririigile]] ebasoodsaks. Lahingutegevuses lüüa saanud Vene kindralid süüdistasid lahingupiirkondades elavaid juute koostöös vaenlasega.<ref name="saks08_58"/>
1915. aasta juunikuus viidi Venemaa Keisririigi sõjalise juhtkonna korraldusel läbi [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]], [[Kuramaa]], [[Kovno]] ja teiste Venemaa Keisririigi läänekubermangude juutide väljasaatmise nende poliitilise ebausaldatavuse ettekäändel.
Osa juutidest suundus Eestimaa aladele. Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i 1917. aastal kaotati kõik rahvuslikud kitsendused.<ref name="saks08_58"/>
== 1918–1940 ==
{{vaata|Juutide kultuurautonoomia Eestis}}
1918. aasta novembris alanud [[Vabadussõda|Vabadussõjast]] võttis osa 200 juuti.<ref name="saks08_59"/>
11.–16. maini 1919, toimunud [[Eesti Juudi Kogukondade Kongress|juudi kogukonna kongressil]] valiti Juudi Komitee, kus moodustati 4 sektsiooni: sotsialistid ([[Paenson]], [[Rochlin]]), sõltumatud ([[Hirsch Aisenstadt|Aisenstadt]] ja [[Gens]]), [[sionism|sionistid]] (Boruchov ja Selmanovich), ja usklikud (Solomon (Shlomo) Bakscht ja and [[rabi]] Epstein).
3. veebruaril 1924 toimus [[Juudi Gümnaasium]]i pidulik sisseõnnistamine. Aukülalistena võtsid sellest osa [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]], haridusminister [[August Veiderma]], Tallinna linnapea [[Anton Uuesson]]. Oma kõnes ütles riigivanem, et ta tervitab juutide kolooniat Eestis kui Eesti Vabariigi kasulikke ja auväärseid kodanikke. Riigipea Päts lõpetas kõne sõnadega: "Kui meile paistab päike, hakkab ta paistma ka teile."<ref name="saks08_63-64"/>
[[Eesti Vabariigi I põhiseadus]]e kohaselt said [[1925]]. aastal 3045 siin elavat juuti esimestena maailmas [[kultuurautonoomia]]. 1927. aastal määras [[Palestiina]]s asunud juudi rahvusfond Eesti Vabariigile erilise aukirja selle eest, et ta andis 1925. aastal esimese riigina juutidele rahvuskultuurilise autonoomia.<ref name="sakala_2005"/>
1933. aastal avati [[Tartu Ülikool]]is judaistika õppetool. Selleks kutsuti Saksamaalt tunnustatud juudi teadlane professor [[Lazar Gulkowitsch]]. Esimesel aastal võttis õppetööst osa 8 üliõpilast, 1939. aastal oli tudengeid 18.<ref name="saks08_64"/>
29. augustil 1940 teatas [[Eesti NSV]] [[Sisekaitseülem]] otsusest sulgeda kõik juudi rahvuslikud organisatsioonid laiali saata, sest "nende tegutsemine ei ole kooskõlas töötava rahva huvidega".<ref name="saks08_69"/>
== 1940–1941 ==
{{vaata|Juuniküüditamine}}
{{vaata|Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941}}
Enne [[Balti riigid|Balti riikide]] okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal oli Leedus (sh [[Vilniuse piirkond]]) umbes 220 000, Lätis 100 000 ja Eestis ainult 4500 juuti.{{lisa viide}}
1940. aasta [[Juunipööre|juunipöörde]] järel likvideeris Nõukogude võim juba juulis juudi kultuurautonoomia ning sulges juuli-augusti jooksul kõik juudi seltsid, ühingud ja korporatsioonid ([[Korporatsioon Hasmonea|Hasmonea]]), tehes seda pahempoolse [[Antisionism|antisionistliku]] juudiorganisatsiooni "[[Licht]]" poolt esitatud nimekirja alusel.</br>
[[14. juuni]]l [[1941]] küüditati-represseeriti umbes 400 Eesti juuti, suhtarvult kümme korda rohkem kui eestlasi<ref>[[Eugenia Gurin-Loov]]. Eesti juutide katastroof 1941. Holocaust of Estonian jews 1941. Horisont 1994</ref>, kelle küüditamise põhjuseks oli [[ENSV RJRK]] ametniku resolutsioon "sotsiaalselt võõras element".<ref>[http://www.eja.pri.ee/stories/Bakscht.pdf ОТ ТАРТУ ДО НАРЫМА], ФЕДОР БАКШТ</ref>
[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaad]]i uurimisosakond juut [[Idel Jakobson]] juhtimisel, represseeris ka Eesti [[sionism|sionistide]] organisatsiooni liikmeid, [[28. august]]il [[1941]]. aastal, vahistati süüdistatuna "sionistliku revisjonistliku organisatsiooni loomises ja juhtimises ning kapitalistliku riigi loomise katses, uute liikmete värbamises ja suunamises [[Palestiina]] riiki" – [[Pinchas Katz]], Vulf Girshanovich, Tuvya Maiofis, Solomon Sverdlov, Abram Gilinov ja Zelik Frank. Katz ja Girshanovich hukati, ülejäänud vahistatud mõisteti 10 aastaks vangilaagrisse.
1941. aasta suvel, [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, enne [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa okupatsiooni]] lahkus {{kas|''ca'' 2500 juuti}} Eestist [[Nõukogude Liit]]u. Osa juutidest, kelle lähedased olid juba represeeritud nõukogude võimu poolt või kes kahtlustasid, et nõukogude võim võib neid represseerida, ei lahkunud [[NSV Liit]]u ning jäid Eestisse.
1941. aastal astusid aga 1936. aastal „Bjaliku“ seltsi juures asutatud sotsialistliku noorte klubi peaaegu kõik poisid, isegi 16-aastased, vabatahtlikult [[hävituspataljon]]idesse<ref>Moisei Scheer, [http://eja.pri.ee/stories/Scheer.pdf ENDISE NOORSOTSIALISTI MÄLESTUSTEST], Käsikiri, 1964</ref>.
{{Vaata|Hävituspataljonid Eestis}}
[[Eesti Juudi Muuseum]]i andmeil oli juudi kogukonna saatus aastatel 1940–1941 järgmine: 56% evakueeriti [[NSV Liit]]u, 12% mobiliseeriti NSV Liidu [[Punaarmee]]sse, 10% deporteeriti juuniküüditamise käigus ja 22% kogukonnast represseeriti ja hukati [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa okupatsioon]]i ajal Eestis<ref name=" Estonian Jewish Museum "/>.
== 1941–1944 ==
{{vaata|Holokaust Eestis}}
{{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)}}
Venemaa Keisririigi ajal ei olnud juudi rahvusest isikutel lubatud elada Eestimaal, see ei jäänud lubatud juutide asuala piiridesse. Seetõttu ei olnud Eestis ka juudi rahvusvähemus nii suurearvuline kui Leedus ja Lätis. Võrreldes teiste endiste [[Balti kubermangud]]ega oli Eesti juudi kogukond väikesearvuline ja absoluutarvudes hukkus neid vähe. Teine, olulisem põhjus oli asjaolu, et Leedu ja Läti okupeeris Saksamaa kõigest sõja kahe esimese nädalaga ja juudid ei jõudnudki evakueeruda, aga Eesti piiri kandis rinne peatus ja see andis tagalasse evakueerumiseks piisavalt aega. Seetõttu võis Saksa [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis|Julgeolekupolitsei ja SD]] pärast juutide suhtes toime pandud genotsiidi raporteerida, et Eesti on "[[judenfrei]]". Saksa okupatsiooni ajal aastail 1941–1942 hukatud juutide üldnimekirjas on 979 nime, kõige rohkem hukkus Tallinnas (518), Tartus (159) ja Pärnus (128) elanud juute. Mõrvatute hulgas oli rohkem mehi – 503, st üle poole hukkunutest. Lapsi ja noorukeid hukati 101. {{lisa viide|Eesti on Nõukogude Liidu kõrval ainus riik maailmas, kus [[nõukogude võim]] represseeris sõja ajal rohkem juute kui Saksamaa}}.
[[Klooga koonduslaager|Klooga koonduslaagris]] 19. septembril 1944. aastal ühe päeva jooksul hukatud juudid ei olnud pärit Eestist: alates 1942.a. tõid sakslased Eestisse juute peaaegu kõikidest okupeeritud Euroopa riikidest. Suurem osa neist (umbes 20 000) mõrvati Eestis<ref>[[Eugenia Gurin-Loov]]. Eesti juutide katastroof 1941. Holocaust of Estonian jews 1941. Horisont 1994</ref>.
* [http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=10809044&categoryID=120&ndate=1121957485, Hukatud juudid saavad mälestusmärgid]
* 2005. aasta 8. mail Kloogal peetud kõnes vabandas peaminister [[Andrus Ansip]] otsesõnu selle eest, et ka Eesti kodanikke oli nende hulgas, kes juutide mõrvamises osalesid ja sellele kaasa aitasid[http://www.vm.ee/eng/kat_140/5402.html?arhiiv_kuup=kuup_2005].
* [http://eja.pri.ee/Religion/Slomka.pdf Vestlus Juudi Koguduste Liidu esimehe David Slomkaga]
== 1944–1991 ==
Pärast sõja lõppu ei taastunud juutide kultuurielu võimude vaenuliku suhtumise tõttu, mis tõi kaasa juutide identiteedi nõrgenemise. Taassünd algas alles [[Perestroika|perestroika]] tingimustes [[1988]]. aastal, mil asutati [[Eesti Juudi Kultuuri Selts]]. [[1990]]. aastaks kuulus seltsi 500 liiget. Samal ajal tekkisid juudi kogukonnad ka Narvas, Tartus ja [[Kohtla-Järve]]l.
== 1991 kuni tänapäev ==
1992. aastal loodi Narvas, Tartus ja Kohtla-Järvel juudi kogukondade baasil [[Eesti Juudi Kogukond]].
Tallinnas on juudi kogukonnaga seotud asutused koondunud kesklinna, [[Karu tänav (Tallinn)|Karu tänav]]ale, kus on [[Tallinna Juudi Kool]] ja [[Tallinna sünagoog]]. Ennesõjaaegne juudi sünagoogihoone pommitati puruks NSVL lennuväe poolt 1944 a. märtsirünnaku käigus. Ja enne uue [[sünagoog]]i ehitamist, merekooli kasutuses olnud maja asemel, kasutati palvemajana [[Magdaleena tänav]]al asuvat maja<ref>[[Epp Alatalu]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/07/03/tallinn.htm Juudi sünagoogi ehitamine Tatari tänavas otab maaeraldust], Tallinna Postimees, 3. juuli 1997</ref>.
== Juutide arv Eestis ==
*[[1820]]. aastal 36
*[[1881]]. aastal 3290 või 3704<ref name="saks08_57"/>
*[[1897]]. aastal 3837
*[[1922]]. aastal 4566
*[[1934]]. aastal 4434, ([[1934]]. aastal oli Eestis 4381 juuti ehk 0,4 % elanikkonnast),
*[[1939]]. aastal, 4435
*[[1940]]. aastal ca 4000
*[[1941]]. aasta [[14. juuni]]l, juuniküüditamise käigus deporteeriti ca 10% juudi kogukonnast
*[[1942]]. aasta jaanuaris vastavalt [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis]] andmetele oli pärast nõukogude vägede ja võimuorganite taandumist Eestisse jäänud {{kas|ca 973}} juudi rahvusest isikut vahistatud ning hukatud ja Eesti oli "''[[judenfrei]]''".
*[[1959]]. aastal 5436
*[[1970]]. aastal 5288, 70. aastail algas juutide emigratsioon [[NSV Liit|NSV Liidust]] ja [[Eesti NSV]]-st [[Iisrael]]i,
*[[1979]]. aastal 4954
*[[1989]]. aastal 4613
*[[1990. aastad|1990ndate aastate]] alguses oli juudi kogukonna liikmeid ligi 3000, 124 neist kõneles esimese keelena [[jidiš]]it.
*[[1997]]. aastal 2553
*[[2000]]. aastal rahvaloenduse järgi oli Eestis 2145 juuti
*[[2006]]. aastal 1900 juuti<ref name="Estonian Jewish Museum"/>.
*[[2011]]. aastal 1973 juuti<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref>
== Juudid ja usk ==
* [http://www.eja.pri.ee/Religion/Frank_es.html Religioon]
== Vaata ka ==
* [[Eesti Juudi Kogukond]]
* [[Juudi kalmistu]]
* [[Tallinna sünagoog]] Karu tänaval
* [[Tallinna Juudi Gümnaasium]]
* [[1919. aasta protokoll]]
* [[Kõne Tallinna juutkonnale]] (Johan Laidoner)
==Viitedhttp://www.eja.pri.ee/history/Holocaust/Holo.pdf==
{{viited|2|allikad=
<ref name="sakala_2005">[http://wwx.sakala.ajaleht.ee/180405/esileht/artiklid/5015588.php Kuidas oleks eestlane olla uhke ja hea]</ref>
<ref name="saks08_55">Elhonen Saks, ''Eestlased ja juudid'' (Tallinn: E. Saks, 2008), lk 55.</ref>
<ref name="saks08_57">Elhonen Saks, ''Eestlased ja juudid'' (Tallinn: E. Saks, 2008), lk 57.</ref>
<ref name="saks08_58">Elhonen Saks, ''Eestlased ja juudid'' (Tallinn: E. Saks, 2008), lk 58.</ref>
<ref name="saks08_59">Elhonen Saks, ''Eestlased ja juudid'' (Tallinn: E. Saks, 2008), lk 59.</ref>
<ref name="saks08_63-64">Elhonen Saks, ''Eestlased ja juudid'' (Tallinn: E. Saks, 2008), lk 63–64.</ref>
<ref name="saks08_64">Elhonen Saks, ''Eestlased ja juudid'' (Tallinn: E. Saks, 2008), lk 64.</ref>
<ref name="saks08_69">Elhonen Saks, ''Eestlased ja juudid'' (Tallinn: E. Saks, 2008), lk 64.</ref>
}}
== Välislingid ==
* [[Eugenia Gurin-Loov]], [http://www.eja.pri.ee/history/jews_in__eesti_es.pdf Eesti juudid – lühike ülevaade (1990)];
* [http://www.eja.pri.ee/history/Jokton.pdf Juutide ajaloost Eestis K. Jokton];
* [http://www.eja.pri.ee/history/Michelson.pdf Juudid Tartus M. Michelson];
* [[Eiki Berg]], [[Anna Verschik]], [http://www.eja.pri.ee/history/Juudid.pdf Juudid ("Eesti Rahvaste Raamat", Tallinn, 1999)];
* [http://www.eja.pri.ee/history/kalmistu.html, Tallinna vana juudi kalmistu];
* [http://www.eja.pri.ee/history_es.html Ajalugu]
* [http://uudised.err.ee/index.php?06148216 Avati Eesti juudi muuseum], ERR, 17. detsember 2008
* [http://www.eja.pri.ee/history/anton.pdf Еврейская культурная автономия в Эстонии между мировыми войнами.Антон Вайс-Вендт]
* [http://www.eja.pri.ee/history/jews_vabadus.pdf Eesti Vabadussõjast osavõtjate-juutide umbkaudne nimekiri];
* [http://www.eja.pri.ee/history/Chronicles_es.html Eesti – tolerantsuse saar];
* [http://www.eja.pri.ee/history/jews%20in%20EV%20war_es.pdf Juudid Eesti vabadussõjas]:
* [[Meelis Maripuu]]. [http://www.eja.pri.ee/history/Holocaust/maripuu_meelis.pdf TEISE MAAILMASÕJA AEGSE JUUDIVASTASE POLIITIKA RAKENDAMINE EESTIS]
* [http://www.ns-archiv.de/verfolgung/wannsee/wannsee-konferenz.php 20.1.1942 Das Wannsee-Protokoll]
* [http://lood.wordpress.com/2009/01/08/398/#more-398 Härra Blumbergi lapsed]
* [http://www.holocaust.ee/esileht.htm ESIMENE FILM EUROOPA JUUTIDE SAATUSEST EESTIS] [[Irina Stelmach]]i venekeelne dokumentaalfilm "Su nimi olgu Iisrael"
* [http://www.lu.lv/materiali/studiju-centri/jsc/resursi/293-300.pdf Juutide kultuurautonoomia Eestis (1925—1927), vene keeles]
* [http://www.muuseum.harju.ee/holokaust/index2_est.htm Juudid Eestis] // [[Harjumaa Muuseum]]i näitus "Juutide ajalugu ja holokaust"
* [http://www.jkool.tln.edu.ee/JKOOL/ Tallinna Juudi Gümnaasium]
[[Kategooria:Eesti rahvusrühmad|Juudid]]
[[Kategooria:Juudid ja judaism Eestis| ]]
| 