Erinevus lehekülje "Entiteet" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2180 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
{{See artikkel| räägib konkreetsetest olevatest; sõna skolastilise tähenduse kohta vaata artiklit ''[[Entitas]]''}}
{{toimeta}}
 
'''Entiteet''' ([[uusladina keel|uusladina]] sõnast ''entitas'') on mis tahes, mis kindlalt [[olemasolu|on olemas]]., Entiteetideolgu seassiis onreaalselt pealevõi mõtteliselt ([[asi|asjadefiktiivne entiteet]]), kakonkreetselt või abstraktselt ([[omadusabstraktne objekt]]ed ja), [[protsessasi|asjana]]id. Entiteet, võib olla[[omadus]]ena, [[konkreetsussuhe|konkreetnesuhtena]] või, [[abstraktsus|abstraktneasjade seis]]una, [[mateeria|materiaalneprotsess]]ina või [[vaim (mens)|vaimsündmus]]neena. MõnikordSõna eristataksekasutatakse kamaksimaalselt [[fiktiivneüldise entiteet|fiktiivseid]]terminina, ehkmis fiktsionaalseidväldib entiteete,oleva mislaadi esinevadtäpsustamist. jutustustes,Sünonüümina [[müüt|müüdis]]kasutatakse võika sõna "'''[[legendobjekt]]is jne<ref name='''"Meos, 2002"/>kuid see sõna ei ole nii ühemõtteliselt üldise tähendusega.
 
[[Teadusfilosoofia]]s eristatakse [[vaadeldav entiteet|vaadeldavaid entiteete]] ja [[mittevaadeldav entiteet|mittevaadeldavaid entiteete]] ehk [[teoreetiline entiteet|teoreetilisi entiteete]].
'Entiteet' on üks [[ontoloogia]] põhimõisteid, millel on kaks tähendust:
:1. tänapäeva tavalises keelekasutuses on 'entiteet' miski, mis eksisteerib, [[olev]] (''Seiendes''), konkreetne või abstraktne asi (objekt, ''Gegenstand''). Selles tähenduses kasutatakse entiteedi mõistet reeglina kui koondmõistet (''Sammelbegriff''), rääkides ühtaegu erinevatest asjadest nagu objektid (ladina keeles ''res''), omadustest, suhetest, seisunditest (olukordadest, ''Sachverhalt'') või sündmustest.
:2. teises tähenduses võib 'entiteet' olla ka asja [[olemus]] (''Wesen eines Gegenstandes''), objekti olemasoluks (''Dasein des Gegenstands) ja identiteediks hädavajalik element. Sellest seisukohast on entiteedi mõiste tähenduselt väga lähedane klassikalise [[substants]]i mõistele.
 
Entiteedi (''ens'', '[[olev]]') all mõeldi [[Aristoteles]]eni ulatuvas [[skolastika]] traditsioonis üksikut, jagamatut, eraldiseisvat, individuaalset asja, midagi, mis on või eksisteerib.
Entiteedi mõiste esimene tähendus on enam kasutatav, kuna eniteedi eksistentsi sõltumatus on sageli seotud konkreetse diskursuse nõudmistega (''allerdings wird oft die Selbstständigkeit der Existenz der Entität nur noch in Bezug auf ein konkretes Diskursuniversum behauptet'').
 
== Kirjandus ==
*[[Indrek Meos]]. ''Filosoofia sõnaraamat'', Tallinn: [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] [[2002]], lk 81.
 
== Välislingid==
Internetiväljaande [[Online-Wörterbuch Philosophie: Das Philosophielexikon im Internet]] artiklis "[http://www.philosophie-woerterbuch.de/online-woerterbuch/?tx_gbwbphilosophie_main%5Bentry%5D=283&tx_gbwbphilosophie_main%5Baction%5D=show&tx_gbwbphilosophie_main%5Bcontroller%5D=Lexicon&cHash=d18ad3c6553112b231e482016c8f1d9b Entität]" määratleb [[Thomas Blume]] entiteedi mõiste järgnevalt: “Klassikalises, Aristoteleseni ulatuvas käsitluses tähendab entiteet üksikut, jagamatut, eraldiseisvat, individuaalset asja, midagi, mis on või eksisteerib. Samal ajal on entiteet ka selle asja olemus, miski, mis teeb asja selleks, mis ta on ja ilma milleta asi eksisteerida ei saaks. Tänapäeva filosoofias kasutatakse [sõna] ‘entiteet’ eelkõige [sõna] ‘objekt’ sünonüümina. Entiteedid ei ole seega mitte ainult meeltega tajutavad objektid nagu majad, lauad, varjud, vaid kõik, mis kõige üldisemas mõttes võiks olla uurimise objektiks. Seetõttu on tavaline teha vahet konkreetsete, see tähendab tajutavate ja ajalis-ruumiliselt eristatavate ning abstraktsete, ajalis-ruumiliselt eristamatute (nagu näiteks arvud), entiteetide vahel. Teadusteoorias tehakse vahet ka vaadeldavate ja vaadeldamatute entiteetide vahel. Viimaseid nimetatakse ja teoreetilisteks entiteetideks. Teoreetilisi entiteete postuleeritakse selleks, et suuta selgitada vaadeldavate objektide toimimist. Teoreetilise entiteedi näiteks on elektron, mida pole võimalik ühegi abivahendiga (nagu näiteks mikroskoobiga) näha. Elektroni mõistet kasutades on aga võimalik kirjeldada elektrilisi (nagu näiteks elektrostaatilne laeng) või keemilisi (nagu teatud keemiliste ainete reaktsioon) nähtusi. Semantikas, mis märgiõpetuse ühe osana tegeleb märkide tähendustega, on entiteedid eraldiseisvad objektid (nagu laud ja tool), omadused (nagu ‘punane’ ja ‘vali’), suhted (nagu ‘suurem kui’ ja ‘tugevam kui’) ning ka funktsioonid ja väited.”
*[[Thomas Blume]]. [http://www.philosophie-woerterbuch.de/online-woerterbuch/?tx_gbwbphilosophie_main%5Bentry%5D=283&tx_gbwbphilosophie_main%5Baction%5D=show&tx_gbwbphilosophie_main%5Bcontroller%5D=Lexicon&cHash=d18ad3c6553112b231e482016c8f1d9b Entität]. ''[[Online-Wörterbuch Philosophie: Das Philosophielexikon im Internet]]''.
 
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="Meos, 2002">Meos, I., 2002. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, [[kirjastus Koolibri]]. Lk 81</ref>
}}
 
[[Kategooria:Filosoofia]]