==Henri Werling eestlaste "hingekultuuri" edendajana==
[[Pilt:Werling Saravad Tahed.png|pisi|Säravad tähed. I, Ristiusu kaunimad palved. Tartu, Tungal, 1928. Kaas ja tiitelleht. Esimene katoliiklik trükis Eesti Vabariigis]]
Werlingi 1928. aastal välja antud "Säravad tähed" oli plaanitud seeriana, millest esimene oli pühendatud palvele. Esimene avaldatud trükis ja kogu seeria oli suunatud laiemale lugejaskonnale kui katoliiklased. Werling nägi seeria eesmärki eestlaste "hingekultuuri süvendamises". Selle teesi laenas ta katoliku teoloogilt ja piiskopilt [[http://en.wikipedia.org/wiki/Michael_von_Faulhaber Michael von Faulhaber]Faulhaberilt]ilt (1869-1952), kes toonitas, et "kultuuri hing on hinge kultuur" (''Die Kultur der Seele ist die Seele der Kultur''). Werling hoiatas, et kultuur ilma usueluta ei jää püsima ja muutub varstigi "ebakultuuriks ja surevaks kultuuriks" (lk 3). Selles valguses võib Werlingi "Säravate tähtede" seeria filosoofilist alust pidada väga hästi valituks ja selle aktuaalusaktuaalsus ei ole tuhmunud siiamaani ([[Johannes Paulus II]] on tuntuim lähiminevikust, kes hoiatas pealetungiva „surmakultuuri“ eest meie ühiskonnas). "Millest isad kaua unistanud, see on tulnud ootamata ruttu poegadele: vabadus oma tahtmise järele kultuuri kõrgusele püüda." (''ibid''.) Werling aga paneb eestastele südamele, et vabadus tuleb kingitusena Jumalalt ja et kui Jumal maja ei ehita, siis näevad selle ehitajad asjata vaeva. Seetõttu algas seeria palvele pühendatud trükisega, sest "tarkuse algus on jumalakartus" (''ibid''.).
