Redaktsioon: 1. mai 2014, kell 23:06 redigeeri Svenolav (arutelu \| kaastöö) 101 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. mai 2014, kell 00:11 redigeeri eemalda Svenolav (arutelu \| kaastöö) 101 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
38. rida: ==Henri Werling eestlaste "hingekultuuri" edendajana== [[Pilt:Werling Saravad Tahed.png\|pisi\|Säravad tähed. I, Ristiusu kaunimad palved. Tartu, Tungal, 1928. Kaas ja tiitelleht. Esimene katoliiklik trükis Eesti Vabariigis]] Werlingi 1928. aastal välja antud "Säravad tähed" oli plaanitud seeriana, millest esimene oli pühendatud palvele. Esimene avaldatud trükis ja kogu seeria oli suunatud laiemale lugejaskonnale kui katoliiklased. Werling nägi seeria eesmärki eestlaste "hingekultuuri süvendamises". Selle teesi laenas ta ~~piiskop~~katoliku ~~Faulhaberilt~~teoloogilt ja piiskopilt [Michael von Faulhaber]ilt (1869 - 1952), kes toonitas, et "kultuuri hing on hinge kultuur" (''Die Kultur der Seele ist die Seele der Kultur''). Werling hoiatas, et kultuur ilma usueluta ei jää püsima ja muutub varstigi "ebakultuuriks ja surevaks kultuuriks" (lk 3). Selles valguses võib Werlingi "Säravate tähtede" seeria filosoofilist alust pidada väga hästi valituks ja selle aktuaalus ei ole tuhmunud siiamaani. "Millest isad kaua unistanud, see on tulnud ootamata ruttu poegadele: vabadus oma tahtmise järele kultuuri kõrgusele püüda." (''ibid''.) Werling aga paneb eestastele südamele, et vabadus tuleb kingitusena Jumalalt ja et kui Jumal maja ei ehita, siis näevad selle ehitajad asjata vaeva. Seetõttu algas seeria palvele pühendatud trükisega, sest "tarkuse algus on jumalakartus" (''ibid''.). ==Tegevus okupatsioonitingimustes== 45. rida: Peale üheksat aastat kestnud vangistust avanes 1954. a juunis Werlingil võimalus naasta Eestisse. Ta sai 1958. aastal uuesti ühenduse sugulastega Luksemburgis, kes ei olnud temast enam kuulnud 18 aastat. Sugulased taotlesid 1959. aastal Nõukogude võimudelt Werlingi lubamist Luksemburgi. Werlingi tervis oli vangla-aastatel kõvasti kannatada saanud. 1959. a. sugulastele Luksemburgi saadetud kirja lõpus seisab tervitus “invaliidist onu” Henrilt <ref name="jesvang">Vello Salo. [http://www.johannes.ee/userfiles/file/tekstid/jesvang.pdf Suurim armastus. Usutunnistajaid Eestist]. Koostanud Vello Salo. Johannes Esto Ühing. Tartu, 1998</ref>. Werlingi kõige noorema õe Marie-Anne Werlingi (1890-1973) abikaasa (Camille Reuteri) vend oli Émilie Reuter (1874-1973), kes oli Luksemburgi endine riigiminister ja tolleaegne Luksemburgi suursaadik Püha Tooli juures. Kuid isa Werling ei soovinud enam Eestist lahkuda, sest ta leidis, et tal pole Luksemburgis midagi teha, küll aga on ta veel vajalik Eestis.<ref>Christoph Wrembeck. Paater Henri Werlingi SJ aeg, 1942-1961. - Jesuiidid Eestis 1923-1961. Tartu 2003. Lk 149-150</ref> Ta elas [[Kodasema]]l, kus [[Kodasema mõis]]ast ostetud osale oli juba 1934. aastal rajatud katoliku kabel ning hiljem laste- ja vanadekodu (rahvasuus "Kodasema klooster"). Kodasemalt sõitis ta halvale tervise vaatamata iga kahe kuu tagantpaariks päevaks Tallinna, kus teda vajati pihiisana. Pater Werling suri 22. veebruaril Kodasemal ning maeti 26. veebruaril 1961 Tallinna [[Liiva kalmistu]]le <ref name="kalmistu">Haua asukoht Tallinnas Liiva kalmistul: [http://www.kalmistud.ee/haudi?action=kaart&kalmistu=21&o=34281 Vana, F, 2-12]</ref>. Ühes oma viimastest kirjadest õdedele-vendadele mainis ta, et kui jõuaks veel ühe raamatu kirjutada, oleks selle pealkiri "Õnn olla katoliiklane". Peapiiskop Profittlichit ja paater Werlingit peetakse katoliku kirikus märtriteks, esimest veretunnistaja ja teist usutunnistajana (''confessor''). Nii [Eduard ~~Profittlichi~~Profittlich] kui ka Henri Werling lahkusid siitilmast 22. veebruaril, see on ka nende ühine ~~mälestiuspäev~~mälestuspäev. ==Teosed==

Henri Werling: erinevus redaktsioonide vahel