Rahvuskogu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
43. rida:
Täpse esindajate valimise korra sätestas Rahvuskogu moodustamise seadus. Teise Koja liikmed valiti reeglina organisatsioonisisestel valimistel. Näiteks pidi kohtute esindajatest üks olema kohtunik, teine võis olla ka prokurör või vannutatud advokaat, ülikoolide esindajatest pidi üks olema [[Tartu Ülikool]]i ja teine [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikainstituudi]] poolt valitud, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] esindajatest oli üks Kaitseliidu ülem ja teine valiti [[Naiskodukaitse]] liikmete seast, kirikute esindajateks oli [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku]] piiskop ning teine [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku]] metropoliit.
Esimese Koja valimisteks seati üles seati {{kas|113}} kandidaati. 50 valmisringkonnas jõudis maakonna [[Seltskondlikud komiteed|seltskondlik komitee]] kandidaadi isiku suhtes kokkuleppele ja üles seati üks kandidaat. Olukorras, kus poliitiline tegutsemisvabadus oli piiratud, opositsioon Rahvuskogu valimisi boikoteeris. Konstantin Päts ütles sellise teguviisi kohta: ''Meie ei karda opositsiooni, meie ei ole ka Rahvuskogu valimiste juures keelanud ära kandidaate üles seada. Mina olen isiklikult neile inimestele, kes kanget opositsiooni teinud, ettepaneku teinud, et tulgu ja tehku Rahvuskogus tööd. Nemad arvasid siis, et neil ei ole paras aeg tulla. Nähtavasti arvasid nad, et ei saa enamust''.
50 valimisringkonnas kandideeris ainult üks kandidaat ja seal seega hääletamist ei korraldatud. Kõige kõrgem kandideerimisaktiivsus oli kolmes ringkonnas, kus oli üles seatud kolm kandidaati mandaadi kohta. ("Rahvuskogu Esimese Koja liikmete kandidaatide nimekiri valimistel 12-12., 13. ja 14. detsembril 1936 - RTL 1937, 99, lk 4622).
== Rahvuskogu tegevus ==
Rahvuskogu kutsuti kokku 18. veebruariks 1937 (Riigivanema 14.01.1937 otsus nr 9, RT 1937, 9, 74; Esimese Koja liikmete nimekiri: RTL 1937, 6; Teise Koja valitud liikmete nimekiri RTL 1937, 9).
Rahvuskogu liikmed otsustasid Rahvuskogu viimase, piduliku, üldkoosoleku tasu kokku 1200 krooni suuruses annetada [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile<ref>Rahvuskogult 1200 krooni allveelaevastiku heaks. Rahvaleht, 20. august 1937, nr. 98, lk. 3.</ref>.
Kõik Rahvuskogu liikmed said [[Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk|Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi]].
| |||