Erinevus lehekülje "Katoliku kirik" redaktsioonide vahel

Lisatud 61 baiti ,  7 aasta eest
Parandatud ja täiendatud
(Parandatud ja täiendatud)
{{toimeta}}
'''Katoliku kirik''' ehk '''roomakatoliku kirik''' (eestikeelne ametlik nimi '''Rooma-Katoliku Kirik''', [[ladina keel|ladina]] ''Sancta Romana Ecclesia'' 'Püha Rooma Kirik') on [[katoliiklus]]e kohaseltseisukohalt ainuõndsakstegev [[püha]] [[asutus]] ning [[Jumalariik|Jumalariigi]] nähtav kehastus [[Maa (planeet)|Maa]] peal.
 
[[1054]]. aastal toimunud [[Suur kirikulõhe|suure kirikulõhe]] tagajärjel lõhenes ühtne, ortodoksne ja katoolne kirik [[õigeusu kirik|õigeusu]] ja katoliku kirikuks.
 
Katoliku kiriku pea on [[Rooma]] [[piiskop]] ehk [[paavst]], keda peetakse [[Kristus]]e maapealseks asemikuks maa peal. Paavst on [[ilmeksimatus|ilmeksimatu]] ametlikes (''ex cathedra'') seisukohavõttudes, mis puudutavad moraali ja usku. Ühtlasi on paavst [[Vatikan]]i linnriigi pea.
 
Katoliku kiriku kõrgeim [[organ]] on [[kirikukogu]], kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures Rooma [[Rooma kuuria]], mille arvukaid ametkondi ([[kongregatsioon]]e) juhivad [[kardinal]]id. Paavsti surma korral valib kardinalide [[kolleegium]] ([[konklaav]]) uue kirikupea, kelleks võib olla iga meessoost isik.
 
Oma [[pühitsemine|pühitsemis]][[võim]]u (vt [[sakrament]]ide jagamise v.a. ristimine, mida võib häda korral toimetada iga inimenepühitsemine ja laulatus, mida jagavad teineteisele laulatatavad jm.jagamine) annab Katoliku Kirik ametisse pühitsemise kaudu edasi [[preester|preestri]]seisuse liikmeile, kes on [[inimene|inimese]] ja [[Jumal]]a vahendajad. Ladina riituses on vaimulikule normiks [[tsölibaat]].
Vaimulikule ladina riituses on normiks [[tsölibaat]].
 
[[Kirik]]u [[haldus]]liku jaotuse põhiüksus on [[kogudus]]test koosnev [[diötsees]] ehk piiskopkond, mida haldab piiskop.
 
PealeJumalateenistuse jumalateenistusepõhivormid põhivormion [[missa]], korraldatakse[[laudes]], [[vesper|vespreid]], [[vigiilvigiilia]]e, jt. Nende kõrval korraldatakse [[ristikäik|protsessioon]]e, [[palverännak]]uid jm.ja muid [[usutalitusrituaal|kombetalitusi]]i. UsutalitusiJumalateenistusi ja kombetalitusi peetaksetoimetatakse pidulikult, kasutades [[liturgiline riietus|liturgilist riietust]], [[Liturgiline muusika|liturgilist muusikat]], mitmesugust sümboolikat (näiteks žeste, [[liturgilised värvid|liturgilisi värve]] ja [[vaimulike riietus]]t), pühitsetud vett, pühapilte ja [[viiruk]]it).
 
Kiriku ainsaks ameti- ja [[liturgia|liturgiliseks]] [[Keel (keeleteadus)|keelkeeleks]]eks oli [[1965]]. aastani [[ladina keel]]. Roomakatoliku kiriku [[ajalugu|ajaloos]] on olnud tähtsad [[mungaordu]]d (vt. [[munklus]]).
 
Roomakatoliku kiriku [[ajalugu|ajaloos]] on olnud tähtsad [[ordu|mungaordud]] (vt [[munklus]]).
 
==Vaata ka==
* [[katoliiklus]], [[Katoliku kirik Eestis]]
* [[katoliku kirik Eestis]]
* [[õigeusk]], [[kreekakatoliku kirik]]
* [[ketserluskreekakatoliku kirik]]
* [[Ukraina Kreekakatoliku Kirik]]
* [[Maavalla Katoliiklik Liikumine]]
* [[õigeusk]]
* [[kanooniline õigus]]
* [[hereesia]]
* [[ketserlus]]
* [[klooster]]
* [[kongregatsioon]]
* [[Maavalla Katoliiklik Liikumine]]
* [[Ukraina Kreekakatoliku Kirik]]
* [[kanooniline õigus]]
 
==Välislingid==
Anonüümne kasutaja