Sahharoos: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Aksu851 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Aksu851 (arutelu | kaastöö)
Kontrollige igaks juhuks grammatilised vead üle. Tänud.
1. rida:
{{See artikkel| räägib sahharoosist; aineklassi kohta vaata artiklit [[Suhkrud]]}}
'''Sahharoos''' ehk '''suhkur''' on [[glükoos]]ist ja [[fruktoos]]ist koosnev süsivesik ([[disahhariid]]) [[keemiline valem|keemilise valemiga]] C<sub>12</sub>H<sub>22</sub>O<sub>11</sub>. Sahharoosi toodetakse peamiselt [[suhkruroog|suhkruroost]] või [[suhkrupeet|suhkrupeedist]]. Sahharoosi (inglise k. [https://en.wikipedia.org/wiki/Sucrose sucrose]) nimi on tulnud prantsuse keelsest sõnast "sucre" (suhkur) aastal 1857. Aastal [[Pilt:Saccharose22013 toodeti üle maailma 175 miljonit tonni.svg|pisi]]
 
Esimene keemiline süntees oli läbi viidud Raymond Lemieuxi poolt aastal 1953.
[[Pilt:Saccharose2.svg|pisi|Sahharoosi molekulmudel]]
 
== Üldandmed ==
Sahharoosi molaarmass on 342,30g/mol. Ta on valget värvi, tahke ([[toatemperatuur|toatemperatuuril]]) aine. Tema lahustuvus vees on 2000g/L (25°C). Sulamistemperatuur puudub, 186°C juures moodustab karamelli. Ta tihedus on 1.587 g/cm<sup>3</sup>.
 
== Soojuslik ja oksüdatiivne lagunemine ==
Sahharoos ei põle (oksüdeeru) kõrgetel temperatuuridel. Selle asemel ta laguneb 186°C juures moodustades karamelli. Nagu ka teised süsivesikud oksüdeerub ta süsinikdioksiidiks ja veeks. (nt. tugeva oksüdeerijaga ühinemisel)
 
Kaaliumnitraadi kokkusegamisel sahharoosiga saab tekkinud segu põlema panna, mille käigus vabaneb hulgal energiat.
 
48 KNO<sub>3</sub> + 5 C<sub>12</sub>H<sub>22</sub>O<sub>11</sub> → 24 K<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> + 24 N<sub>2</sub> + 55 H<sub>2</sub>O + 36 CO<sub>2</sub>
 
(Hüpo)kloorhappe ühinemisel sahharoosiga tekib [[soolhape]]:
 
8 HClO<sub>3</sub> + C<sub>12</sub>H<sub>22</sub>O<sub>11</sub> → 11 H<sub>2</sub>O + 12 CO<sub>2</sub> + 8 HCl
 
Süsiniku saamiseks sahharoosist on enam tuntud meetod väävelhappega. Väävelhape on katalüsaatoriks reaktsiooni toimumisel. Ta valatakse sahharoosile, mille tagajärjel tekib must süsinikurikas tahkis. Väävelhape laguneb vääveltrioksiidiks ja [[vesi|veeks]].
 
H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>(katalüsaator) + C<sub>12</sub>H<sub>22</sub>O<sub>11</sub> → 12 C + 11 H<sub>2</sub>O + H<sub>2</sub>O + SO<sub>3</sub>
 
== Hüdrolüüs ==
Sahharoosi hüdrolüüsumisel tekib [[fruktoos]] ja [[glükoos]].
 
== Ajalugu ja tootmine ==
Suhkru tootmisel on pikk ajalugu. Juba aastal 350 pKr avastasid indiaanlased, kuidas kristalliseerida suhkrut. Aastaid hiljem hakkasid indiaanlased tootma suhkruroost suhkru siirupit ning seda maha jahutama. Seda hakati tootma suurtes kogustes, kuna seda oli lihtne pakendada ja transportida. Tol ajal kutsuti seda toodet sealses piirkonnas ''khanda'' (खण्ड), mis on saanud allikaks sõnale ''candy ''(eesti k. komm). Kuni 18. sajandini olid suhkrutooted luksuslikud, ainult jõukad pered said seda endale lubada. 19. sajandil tõusis suhkru nõudlus.
 
Tänapäeval saadakse suhkrut suhkruroost või suhkrupeedist ning ta on saanud vajalikuks osaks inimeste toidulaual. Suhkru sisaldus suhkrupeedis ja suhkruroos on vahelduv - enamasti 12% kuni 20%. Suhkrul on madal hind, mis võimaldab seda igapäevaselt kasutada. Suhkruroog talub kõrgemat temperatuuri, kuid vajab 4 korda rohkem vett, kui suhkrupeet.
 
== Metabolism ==
Nii inimestes kui ka loomades laguneb suhkur glükoosiks ja fruktoosiks. Glükoosi ja fruktoosi molekulid liiguvad edasi vereringesse, mis annavad inimesele (ja loomale) suurel hulgal energiat. Sahharoos, kui puhas süsivesik, annab energiat 3,94 kilokalorit (17 kilodžauli) grammi kohta.
 
Kaaries (hambavigastus) tekib suhkru muundumisel happeks (bakterite toimel), mis lõhuvad hamba emaili.
==Vaata ka==
*[[Suhkrutoos]]