Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 1 bait, 5 aasta eest
P
resümee puudub
Pärast lüüasaamist Narva all [[1700]]. aastal hakkas [[Peeter I]] tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: reorganiseeriti Venemaa [[regulaararmee]], [[sõjalaevastik]], loodi [[sõjatööstus]] – [[manufaktuur]]e ja [[relvatehas]]eid. [[Suurtükk]]e valati [[kirikukell]]adest. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele.
 
Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti Augustit troonilt tõugata, ründas Peeter Eesti- ja Liivimaad. 1701.-1703. aaastalaastal toimunud vene vägede rüüstetegevus tabas praegust Võru- ja Tartumaad, Viljandi- ja Kagu-Pärnumaad, seega siis Lõuna-Eestit peaaegu täies ulatuses. Karli selja taga lõi Venemaa sõjavägi kaks korda väikest Rootsi väge, mis [[Balti provintsid]]e kaitseks oli maha jäänud.
 
[[9. jaanuar]]il 1702 ([[vkj]] 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene korpus Boriss Šeremetevi juhatusel [[Erastvere lahing]]us [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i juhitud Rootsi [[väliarmee]]d ning saavutas [[29. juuli|29. (18.) juuli]]l (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) [[Hummuli lahing]]us võidu rootsi vägede üle. Seejärel hõivasid vene väed Liivimaal [[Mõniste]], [[Valmiera]] ja [[Alūksne]]. Alates 1702. aastast kontrollis Venemaa [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaad]], välja arvatud Rootsi kindluseid.