Endel Puusepp: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Endel Puusepp.jpg|pisi|Major Endel Puusepp, Nõukogude Liidu kangelane.]]

'''Endel Puusepp''' (''Эндель Карлович Пусэп''; [[1. mai]] [[1909]] Samovolnõi talu, [[Noi]], [[Kanski maakond]], [[Jenissei kubermang]] (praegu [[Partizanskoje rajoon]], [[Krasnojarski krai]]) – [[18. jaanuar]] [[1996]] [[Tallinn]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelendur ja [[Eesti NSV]] riigitegelane.

Endel Puusepp sündis Venemaal enne [[Stolõpini reformid|Stolõpini reformi]]e ajal väljarännanud eestlaste perekonnas. Tema isa [[Karl Puusepp]] oli [[Püha Georgi rist]]i kavaler.

Endel Puusepp teenis alates [[1928]]. aastast teenis ta [[Punaarmee]] õhujõududes. Taning lõpetasläks 1929üle [[Leningradi Õhujõudude Teoreetiline Sõjakool|Leningadi Õhujõudude Teoreetilise Sõjakooli]] [[Volsk]]is, mille ta lõpetas 1929. Aastal 1931 lõpetas [[Orenburg]]is K. J. Vorošilovi [[3. Lendurite ja Lennuvaatlejate Sõjakool]]i ja töötas hiljem Orenburgissealsamas lennuinstruktorina. Ta saadeti äsja loodud pimelendude (ainult mõõteriistadele tuginevate lendude) eskadrilli ja sooritas esimese pimelennu ([[Jeisk]]ist Moskvasse).

Aastatel [[1938]]–[[1941]] elas ta Moskvas ja töötas [[polaarlendur]]ina [[GlavsevmorputiGlavsevmorput]]i Polaarlennunduse Valitsuses. Lennuki [[TB-3]] (komandör [[Mihhail Vodopjanov]]) [[teine piloot|teise piloodina]] osales ta 1938. aastal [[Arktika]]s kaduma jäänud [[Sigizmund Levanevski]] lennuki meeskonna otsingutel. Mitu korda maandus ta [[triivjaam]]as ». Severnõi Poljus — 1. Samuti tegi ta [[jääluure]]t Põhja-[[Jakuutia]] kohal.

[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] oli lennuväe [[eskadrill]]i- ja polgukomandör. Sõja puhkedes nõudis Puusepp enda üleviimist eesliinile. [[Riiklik Kaitsekomitee|Riikliku Kaitsekomitee]] määrusega nr ГКО43сс 14. juulist 13 komandeeriti kapten Puusepp Glavsevmorputist [[81. kaugtegevuspommituslennuväediviis]]i [[412. raskepommituslennuväepolk]]u (augustist 1941 [[432. raskepommituslennuväepolk]], 3. detsembrist 1941 [[746. raskepommituslennuväepolk]]), mille lennukid baseerusidhiljem [[Vladimiri oblast]]is [[Kovrov]]i linna lähedal203. kaardiväe [[10. augustlennuväepolk]]i), hommikulmille [[1941]]lennukid lendas Puusepp teise piloodinabaseerusid [[81. lennuväediviis]]i komandöri meeskonnast [[Puškin]]i lennuväljalt [[LeningradiVladimiri oblast]]is [[BerliinKovrov]]i pommitama.linna Kaheksast lennukist [[TB-7]] (hilisema nimega [[Petljakov Pe-8]]) pommitasid vastase sõjalisi objekte ja viskasid alla [[lendleht]]ilähedal. Tagasiteel

Major Puusepp oli komandöriks<ref>Teine piloot kapten [[Vassili Obuhhov]], tüürimehed [[Aleksandr Štepenko]] ja [[Sergei Romanov]]</ref>[[NSV Liidu välisasjade rahvakomissar]]i ja Riikliku Kaitsekomitee aseesimehe [[Vjatšeslav Molotov]]i ja teiste NSV Liidu valitsusdelegatsiooni liikmete lennul neljamootorilise kaugpommitajaga [[TB-7]] (Petljakov Pe-8) üle Läänemere, Rootsi ja Põhjamere<ref>Lennati üle [[Zagorsk]]i, [[Kalinin]]i ja [[Pihkva]], rindejoon ületati 6000 m kõrgusel [[Lovat]]i jõe lähedal.</ref> kättesaamatul kõrgusel [[Suurbritannia]]sse peaminister [[Winston Churchill]]iga salajaseks kohtumiseks ning riikidevahelise lepingu allakirjutamiseks<ref>See toimus 26. mail.</ref> [[Kratovo]]st (Moskvast kagus) [[Šotimaa]]l asuvale [[Tealing]]i lennuväljale 19.–20. mail 1942. Tealingisse jõuti hommikul. 24. mail 1942 lennati Tealingist [[Prestwick]]i. 27. mail 1942 lennati koos valitsusdelegatsiooniga üle Atlandi ookeani ja Fääri saarte [[Reykjavík]]i. 29. mail 1942 lennati Reykjavíkist välja ning 30. mail 1942 jõuti [[Goose Bay]]sse Kanadas. Samal päeval lennati edasi [[Washington]]i, kus delegatsioon kohtus president [[Franklin Roosevelt]]iga. 4. juunil alustati tagasiteed. Samal päeval jõuti [[Gander]]isse, 7. juunil lennati sealt Reykjavíki, 8. juunil Prestwicki. 9. juunil toimus kohtumine Churchilliga. 12. juuni õhtul lennati Prestwickist välja<ref>Üle Läänemere lennati 8000 m kõrgusel, rindejoon ületati 8500 m kõrgusel.</ref> ning 13. juuni hommikul 1942 saabuti Moskva kesklennuväljale. Nii Churchill kui ka Roosevelt võtsid Puusepa meeskonna isiklikult vastu. [[20. juuni]]l [[1942]] anti talle "Valitsuse antud vastutusrikka pikamaalennu sooritamise ülesande täitmisel ilmutatud vapruse ja kangelaslikkuse eest" [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetus, millega kaasnes [[Lenini orden]]<ref>[[Kuldtähe medal]] nr 592, Lenini orden nr 8312.</ref>.

Puusepp pommitas vaenlase vägesid [[Stalingrad]]i, [[Kursk]]i, [[Orjol]]i ja [[Belgorod]]i all. Ühe lennu ajal sai ta [[šrapnell]]ist [[lülisammas|lülisamba]] piirkonda haavata. Talle tehti 5 operatsiooni. [[890. kaugtegevuslennuväepolk|890. kaugtegevuslennuväepolgu]] komandörina juhtis major Puusepp [[Helsingi]] ja [[Tallinn]]a lauspommitamist [[1944]]. aasta veebruaris ja märtsis [[märtsipommitamine|märtsipommitamist]]). <ref>[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/6D81CC9054B2DC19C22573AE003B1C46 Tallinna ja Helsingi pommitaja], Eesti Ekspress, 14.12.2007</ref>

Pärast reservi ja erru minekut tervislikel põhjustel töötas ta [[1946]]–[[1950]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Autotranspordi Peavalitsus]]e ülemana, [[1950]]–[[1963]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe asetäitjana ning [[1964]]–[[1974]] [[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister|Eesti NSV sotsiaalkindlustuse ministrina]].