Endel Puusepp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
12. rida:
Aastal 1940 astus ta [[ÜK(b)P]]-sse.
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] oli lennuväe [[eskadrill]]i- ja polgukomandör. [[Riiklik Kaitsekomitee|Riikliku Kaitsekomitee]] määrusega nr ГКО43сс 14. juulist 13 komandeeriti kapten Puusepp Glavsevmorputist [[kaugtegevuspommituslennuväediviis]]i [[412. raskepommituslennuväepolk]]u (augustist 1941 [[432. raskepommituslennuväepolk]], 3. detsembrist 1941 [[746. raskepommituslennuväepolk]]), mille lennukid baseerusid [[Vladimiri oblast]]is [[Kovrov]]i linna lähedal. [[10. august]]i hommikul [[1941]] lendas Puusepp teise piloodina [[81. lennuväediviis]]i komandöri meeskonnast [[Puškin]]i lennuväljalt [[Leningradi oblast]]is [[Berliin]]i pommitama. Kaheksast lennukist [[TB-7]] (hilisema nimega [[Petljakov Pe-8]]) pommitasid vastase sõjalisi objekte ja viskasid alla [[lendleht]]i. Tagasiteel
sooritas Vodopjanovi meeskond pihta saanud lennukiga [[hädamaandumine|hädamaandumise]] Eestis. Puusepp küsis karjapoisilt eesti keeles teed; tänu sellele õnnestus meeskonnal põgeneda üle rindejoone Nõukogude poolele. Aprilliks 1942 oli [[45. lennuväediviis]]i [[746. lennuväepolk|746. lennuväepolgu]] õhulaevakomandör major Puusepp 30 korda käinud öösel pommitamas tähtsaid sõjalisi objekte sügaval vaenlase tagalas, sealhulgas Berliinis, [[Danzig]]is ja [[Königsberg]]is.
28. aprillil 1942 lendas meeskond, mille komandör oli major [[Nikolai Ašamov]] ning teine piloot Endel Puusepp, lennukil [[TB-7]] ([[Petljakov Pe-8]]) Šotimaale [[Tealing]]i lennuväljale, maanduti 29. aprillil 1942. Meeskond viidi varsti [[RAF De Havilland DH-95 Flamingo]]ga [[London]]isse. Briti tehnikud lendasid sama lennukiga tagasi Tealingi poole, et Ašamov näitaks neile Nõukogude lennukit. Lennuk kukkus alla ja kõik pardal olnud hukkusid. 1. mail 1942 lendas TB-7 major Endel Puusepa juhtimisel Tealingist välja ning maandus 2. mai hommikul [[Kratovo]]s.
Major Puusepp oli komandöriks<ref>Teine piloot kapten [[Vassili Obuhhov]], tüürimehed [[Aleksandr Štepenko]] ja [[Sergei Romanov]]</ref>[[NSV Liidu välisasjade rahvakomissar]]i ja Riikliku Kaitsekomitee aseesimehe [[Vjatšeslav Molotov]]i ja teiste NSV Liidu valitsusdelegatsiooni liikmete lennul neljamootorilise kaugpommitajaga [[TB-7]] (Petljakov Pe-8) üle Läänemere, Rootsi ja Põhjamere<ref>Lennati üle [[Zagorsk]]i, [[Kalinin]]i ja [[Pihkva]], rindejoon ületati 6000 m kõrgusel [[Lovat]]i jõe lähedal.</ref> kättesaamatul kõrgusel [[Suurbritannia]]sse peaminister [[Winston Churchill]]iga salajaseks kohtumiseks ning riikidevahelise lepingu allakirjutamiseks<ref>See toimus 26. mail.</ref> [[Kratovo]]st (Moskvast kagus) [[Šotimaa]]l asuvale [[Tealing]]i lennuväljale 19.–20. mail 1942. Tealingisse jõuti hommikul. 24. mail 1942 lennati Tealingist [[Prestwick]]i. 27. mail 1942 lennati koos valitsusdelegatsiooniga üle Atlandi ookeani ja Fääri saarte [[Reykjavík]]i. 29. mail 1942 lennati Reykjavíkist välja ning 30. mail 1942 jõuti [[Goose Bay]]sse Kanadas. Samal päeval lennati edasi [[Washington]]i, kus delegatsioon kohtus president [[Franklin Roosevelt]]iga. 4. juunil alustati tagasiteed. Samal päeval jõuti [[Gander]]isse, 7. juunil lennati sealt Reykjavíki, 8. juunil Prestwicki. 9. juunil toimus kohtumine Churchilliga. 12. juuni õhtul lennati Prestwickist välja<ref>Üle Läänemere lennati 8000 m kõrgusel, rindejoon ületati 8500 m kõrgusel.</ref> ning 13. juuni hommikul 1942 saabuti Moskva kesklennuväljale. [[20. juuni]]l [[1942]] anti talle [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetus, millega kaasnes [[Lenini orden]]<ref>[[Kuldtähe medal]] nr 592, Lenini orden nr 8312.</ref>.
Oktoobrist kuni maini 1946 oli alampolkovnik Puusepp [[890. kaugtegevuslennuväepolk|890. kaugtegevuslennuväepolgu]] (septembris 1943 sai see aunimetuse "Brjanski") komandör. Märtsis 1943 lennutas puusepp meeskonna komandörina<ref>Teine piloot kapten [[Mihhail Rodnõhh]], tüürimees alampolkovnik [[Sergei Ušakov]].</ref> Nõukogude valitsusdelegatsiooni Inglismaale ja tagasi Moskvasse. [[890. kaugtegevuslennuväepolk|890. kaugtegevuslennuväepolgu]] komandörina juhtis major Puusepp [[Helsingi]] ja [[Tallinn]]a lauspommitamist [[1944]]. aasta veebruaris ja märtsis [[märtsipommitamine|märtsipommitamist]]). <ref>[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/6D81CC9054B2DC19C22573AE003B1C46 Tallinna ja Helsingi pommitaja], Eesti Ekspress, 14.12.2007</ref>▼
Oktoobrist kuni maini 1946 oli alampolkovnik Puusepp [[890. kaugtegevuslennuväepolk|890. kaugtegevuslennuväepolgu]] (septembris 1943 sai see aunimetuse "Brjanski") komandör. 14. märtsil 1943 lennutas Puusepp meeskonna komandörina<ref>Teine piloot kapten [[Mihhail Rodnõhh]], tüürimees alampolkovnik [[Sergei Ušakov]].</ref> 20 reisijakohaga varustatud [[Petljakov Pe-8]]-ga [[Nõukogude valitsusdelegatsiooni [[Kratovo]]st üle Läänemere, Norra ja Põhjamere [[Prestwick]]i. Tagasi Moskvasse lennati 23. aprillil.
▲
Pärast reservi minekut töötas ta [[1946]]–[[1950]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Autotranspordi Peavalitsus]]e ülemana, [[1950]]–[[1963]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe asetäitjana ning [[1964]]–[[1974]] [[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister|Eesti NSV sotsiaalkindlustuse ministrina]].
| |||