Valitsusliikmete hilisem saatus oli väga erinev. Peaminister J. Vares arvatavasti laskis ennast [[1946]]. a. [[29. november|29. novembril]] maha. Peaministri asetäitja H. Kruus ja välisminister N. Andresen represseeriti [[1950]]. a. kui kodanlikud natsionalistid. Siseminister M. Unt hukati [[31. juuli]]l [[1941]] Kodusõja ajal Krasnovi[[Pjotr Krasnov]]i ja Vrangeli[[Peter von Wrangel]]i valgekaartlaste üksustes teenimise eest. Sõjaminister T. Rotberg langes sakslaste kätte vangi, tuli Eestisse ja vangistati [[1944]]. a. [[NKVD]] poolt. Kohtuminister B. Sepp tagandati mõne nädala pärast ja seejärel arreteeriti. Tema edasine saatus on teadmata. Haridusminister J. Semper langes 1950. a. põlu alla. Sotsiaalministri N. Ruusi tapsid [[2. juuni]]l [[1942]] gestaapolased. Teedeminstri O. Kärmi mõrvasid Saksa okupatsioonivõimud. Hilisem kohtuminister Friedrich Niggol suri 1942 tiisikusse. Põllutööminister Aleksander Jõeäär vahistati pärast sõda ning mõisteti kodanliku natsionalistina pikakas ajaks vangistusse.
Kaitseväe viimane juhataja [[Gustav Jonson]] komandeeriti [[1941]]. a. Moskvasse "kursustele", kust saadeti Siberi vangilaagrisse ja kadus seejärel jäljetult.
