Skandinaavia Rahaliit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 22 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
2. rida:
'''Skandinaavia Rahaliit''' ([[rootsi keel]]es: ''Skandinaviska myntunionen'', [[Taani keel|taani]]: ''Skandinaviske møntunion'', [[Norra keel|norra]]: ''Skandinaviske myntunion'') oli [[Rootsi]] ja [[Taani]] ühine rahaliit, mis loodi [[5. mai]]l [[1873]].
 
[[Rootsi]]ga ühendatudpersonaalunioonis olnud [[Norra]] liitus rahaliiduga kaks aastat hiljem (1875), seades raha väärtuse [[Kuld|kulla]] suhtes võrdseks [[Taani]] ja [[Rootsi]]ga (.403<sup>100</sup>/<sub>248</sub> [[gramm]]i). Rootsi, Taani ja Norra kroon jagunes 100 ööriks. Peale kullast 5-, 10- ja 20-krooniste müntide olid käibel hõbedast 1- ja 2-kroonised, biljoonist 10-, 25- ja 50-öörised ja pronksist 1-, 2- ja 5-öörised, ims olid kõigis lepinguosalistes riikides sama kaalu ja mõõduga. Rahaliit oli [[19. sajand]]i [[SkandinaaviaSkandinavism|skandinavistliku]] poliitikaliikumise üks suurimaid tulemusi.
 
[[1914]]. aastal tõi [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algus lõpu ka rahaliidule. [[Rootsi]] hülgas suhte kullaga [[2. august]]il [[1914]]. aastal.
 
1924. aastal Eestis kehtestatud [[kuldkroon]]i ja 1928. aastal kehtestatud krooni väärtus vastas kuni devalveermiseni 1933. aastal liidu poolt kehtestatud krooni väärtusele.
 
[[Rootsi]], [[Norra]] ja [[Taani]] kasutavad samasid rahaühikuid, mis olid kasutusel rahaliidu ajal, kuid neil puudub omavaheline seotus aastast [[1914]]. [[Islandi kroon]] on tuletis [[Taani kroon]]ist, mis võeti kasutusele peale [[Island]]i iseseisvumist [[Taani]]st [[1918]]. aastal ning täielikult [[1944]]. aastal.