Eestikeelsed piiblitõlked: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Svenolav (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Svenolav (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
26. rida:
Teine trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus vihikutena aastatel [[1938]]–[[1940]]. Selle tõlke teostas [[Uku Masing]], kelle teksti toimetas omakorda keeleteadlane [[Johannes Voldemar Veski]]. Piiblis on ära toodud ka pastor Harald Põllu nimi, kuid tema reaalselt tõlkimisel ei osalenud. Masingu tõlge on sihilikult ja rõhutatult arhailine, mistõttu selle paremaks mõistmiseks soovitatakse kaasaja inimestel kasutada [[Ferdinand Johann Wiedemann]]i sõnaraamatut. Raamatuna seda tõlget alanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] tõttu välja anda ei jõutud. Alles [[1989]]. aastal ilmus [[Soome]]s selle vähendatud [[faksiimile]]trükk 25 000 eksemplaris.
 
1940. aastal ilmus luksemburglasest katoliku preestri ja jesuiidi [[Henri Werling]]i (1879-1961) tõlkes Uus Testament <ref name="werling">Uus Testament / greeka keelest tõlkinud ja lühidalt seletanud H. Verling. Tallinn : Rooma-katoliku kirik, 1940 (Tartu : Tungal)</ref>. Mõningasele võõrapärasele ja idiosünkraatilisele keelekasutusele vaatamata on tõlge oluline seetõttu, et tegu on esimese eestkeelseeestikeelse kommenteeritud Uue Testamendi tõlkega. Teos trükiti piiskop [[Eduard Profittlich]]i initsiatiivil asutatud katoliiklaste trükikojas.
 
===Sõjajärgsed piiblitõlked===