Uputus (Poola): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
22. rida:
[[Pilt:Schultz John Casimir Vasa.jpg|thumb|Jan II Kazimierz Waza]]
[[Image:Sébastien Bourdons-Karl X Gustav.jpg|thumb|Karl X Gustav]]
{{Vaata|Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus}}
Aastal [[1648]], kui suri [[Poola kuningas]] [[Władysław IV]], ei suudetud Poolas kohe uut [[monarh]]i valida ning riiki vapustas [[Ukraina]] [[kasakad|kasakate]] ülestõus [[hetman]] [[Bogdan
==Kulminatsioon==
Ka [[1654]]. aastaks polnud suudetud kasakate mässu maha suruda ning see julgustas [[Moskva tsaaririik]]i Poola vastu sõtta astuma (algas [[Kolmeteistkümneaastane sõda]]). Venelaste ülekaalukad väed sisenesid, kokkuleppel
{{Vaata|Poola–Vene sõda (1654–1667)}}
==Rootsi invasioon==
Vene vägede kiire edu jahmatas aga [[Rootsi]]t, kes kartis, et Poola täieliku kokkuvarisemise korral haarab Venemaa [[Läänemeri|Läänemere]] idarannikul kiirelt ülemvõimu. Et seda takistada, otsustas kuningas [[Karl X]] enne ise kogu läänepoolse Poola vallutada. Rootsi väed liikusid [[1655]]. aastal [[Ees-Pommeri]]st ja [[Liivimaa]]lt [[Rzeczpospolita]] aladele ning vallutasid kiiresti enamiku Moskva vägede poolt alistamata jäänud aladest. Karl kuulutas end ka ([[Radziwill]]ide toetusel) [[Leedu suurvürst]]iks. Aasta lõpuks olid poolakate kätte tähtsamatest linnadest jäänud vaid [[Lviv]] ja [[Gdańsk|Danzig]] (Gdańsk). Jan Kazimierz lahkus pagendusse [[Sileesia]]sse ja Poolat valmistuti juba laiali jagama (kuningatrooni pakuti seejuures [[Habsburgid]]ele).
34. rida ⟶ 35. rida:
==Lõpp==
Kasakate ühisrinne oli vahepeal
==Vaata ka==
*[[Poola-Rootsi sõda]]
|