Henri Werling: erinevus redaktsioonide vahel

1928. aastal andis Werling välja vihiku kõige ilusamate palvetega ("Säravad tähed. I, Ristiusu kaunimad palved"). Tegu oli esimese katoliikliku trükitööga iseseisvas Eestis (1866. aastal oli ilmunud Narvas üks pisike katekismus, mis oli esimene katoliiklik eestikeelne trükis). Pleale [[Eduard Profittlich]]i saamist apostellikuks administraatoriks 1931. aastal, kutsus ta Werlingi Tallinna. 1931.a. ilmus eesti keeles "Katoliku usu katekismus". Samuti hakkas ilmuma ajakiri "[http://archive.today/fkAil Kiriku Elu]" (1933). Hiljem lisandus ordodoksidele suunatud "Ühine Kirik". Profittlichi eestvõttel asutati ka trükikoda, milles trükiti 1940.a. Werlingi tõlkes Markuse ja Matteuse evangeeliumid. 1940.a. ilmus ka Uus Testament, mis kohati võõrapärasele ja idiosünkraatilisele keelekasutusele vaatamata on vaieldamatult oluline teos [[Eestikeelsed piiblitõlked|eesti piiblitõlke ajaloos]], sest tegemist oli esimene kommenteeritud Uue Testamendi väljaandega eesti keeles. [[Vello Salo]] väitel näitas see asjaolu, et katoliku kirik oli selles osas kõvasti oma ajast ees <ref name="salo1">Vello Salo. Eesti katoliiklased 1930-1940. Isa Vello Salo loeng Pirita kloostris [http://aitio.eu/node/100]</ref>.