Henri Werling: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
10. rida:
==Asumine Eestisse==
1923. aastal tuli Henri Werling Eestisse ja väidetavalt oli ta esimene jesuiit, kes pärast 17. saj vastureformatsiooni Eestis teenistusse astus <ref name="bost1">Bodo Bost. Luksemburgi jesuiidi Henri Werlingi 50. surmapäevaks. 1. osa. [http://www.eestikirik.ee/luksemburgi-jesuiidi-henri-werlingi-50-surmapaevaks-1-osa Eesti Kirik 12. oktoober 2011]</ref>. Vaimulikku teenistust alustas ta [[Tartu]]s, hiljem tegutses ka [[Kuressaare]]s, [[Rakvere]]s ja [[Tallinn]]as. Katoliku hingekarjased suutsid enne sõda väga palju ära teha: kasvas koguduste ja vaimulike arv, katoliku kirik Eestis hakkas muutuma "eesti kirikuks", hakati välja andma eestikeeleset katoliiklikku kirjasõna. Baltisakslaste ümberasumise käigus pidid Saksa kodakondsusega vaimulikud sundkorras maalt lahkuma, aga Henri Werling (nagu ka piiskop [[Eduard Profittlich]]) omas Eesti kodakondsust <ref name="salo">EPISCOPUS ET MARTYR. Eduard Profittlich Eestis 1930 - 1941 -- [http://salo.pri.ee/tf.oigus/tf.failid/200511692327/Mm133.pdf Maarjamaa, Nr. 2 (133), 2011]</ref>, see võimaldas tal Eestisse jääda ja hingekarjasena edast teenida ka Nõukogude okupatsiooni ajal.
==Werling ja eestikeelne katoliiklik kirjasõna==
1928. aastal andis Werling välja vihiku kõige ilusamate palvetega ("Säravad tähed. I, Ristiusu kaunimad palved"). Tegu oli esimese katoliikliku trükitööga iseseisvas Eestis (1866. aastal oli ilmunud Narvas üks pisike katekismus, mis oli esimene katoliiklik eestikeelne trükis). Pleale [[Eduard Profittlich]]i saamist apostellikuks administraatoriks 1931. aastal, kutsus ta Werlingi Tallinna. 1931.a. ilmus eesti keeles "Katoliku usu katekismus". Samuti hakkas ilmuma ajakiri "Kiriku Elu" (1933). Hiljem lisandus ordodoksidele suunatud "Ühine Kirik". Profittlichi eestvõttel asutati ka trükikoda, milles trükiti 1940.a. Werlingi tõlkes Markuse ja Matteuse evangeeliumid. 1940.a. ilmus ka Uus Testament, mis kohati võõrapärasele ja idiosünkraatilisele keelekasutusele vaatamata on vaieldamatult oluline teos eesti piiblitõlke ajaloos, sest tegemist oli esimene kommenteeritud Uue Testamendi väljaandega eesti keeles. [[Vello Salo]] väitel näitas see asjaolu, et katoliku kirik oli selles osas kõvasti oma ajast ees <ref name="salo1">Vello Salo. Eesti katoliiklased 1930-1940. Isa Vello Salo loeng Pirita kloostris [http://aitio.eu/node/100]</ref>.
==Tegevus okupatsioonitingimustes==
Pärast piiskop [[Eduard Profittlich]]i arreteerimist 1941. aastal sai Werlingist tema kohusetäitja. Werling küüditati 15. augustil 1945 Venemaale <ref name="memento">Leo Õispuu, "Küüditamine Eestist Venemaale: juuniküüditamine 1941 ja küüditamised 1940-1953." Raamat 6. Tallinn: Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento", 2003, lk 794, 798, 801, 802.</ref> (Permi aladele Uurali mäestikus), kus ta oli üheksa aastat. Werlingi küüditamisega langes Eesti
Peale üheksat aastat kestnud vangistust avanes 1954. a juunis Werlingil võimalus naasta Eestisse. Ta sai 1958. aastal uuesti ühenduse sugulastega Luksemburgis, kes ei olnud temast enam kuulnud 18 aastat. Sugulased taotlesid 1959. aastal Nõukogude võimudelt Werlingi lubamist Luksemburgi. Werlingi kõige noorema õe Marie-Anne Werlingi (1890-1973) abikaasa (Camille Reuteri) vend oli Émilie Reuter (1874-1973), kes oli Luksemburgi endine riigiminister ja tolleaegne Luksemburgi suursaadik Püha Tooli juures. Kuid Werling ei soovinud enam Eestist lahkuda, sest ta leidis, et tal pole Luksemburgis midagi teha, küll aga on ta veel vajalik Eestis.<ref>Christoph Wrembeck. Paater Henri Werlingi SJ aeg, 1942-1961. - Jesuiidid Eestis 1923-1961. Tartu 2003. Lk 149-150</ref> Ta elas [[Kodasema]]l, kus [[Kodasema mõis]]ast ostetud osale oli juba 1934. aastal rajatud katoliku kabel ning hiljem laste- ja vanadekodu (rahvasuus "Kodasema klooster").
| |||