|
}}
'''Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus''' oli aastatel [[1648]]–[[1654]], [[Ukraina hetman]]i [[Bogdan Hmelnõtskõi]] juhtimisel toimunud isesvõitlus [[Ukraina]]s, [[Rzeczpospolita]] riigist.
[[File:Khmelnytskyi Chernihiv.jpg|pisi|200px|[[Bogdan HmelnõtskiHmelnõtskõi]]]]
[[File:Pic I V Ivasiuk Mykola Bohdan Khmelnytskys Entry to Kyiv.jpg|pisi|Hmelnõtskõi saabumine Kiievisse]]
[[Pilt:Schultz John Casimir Vasa.jpg|thumb|[[Jan II Kazimierz Waza]]]]
[[File:Polen in den Grenzen vor 1660.jpg|thumb|300px|right|Hetmaniriik ja Poola 1660-ndate aastate piirides, pärast [[Oliwa rahu|Oliwa]] ja [[Andrussovo rahuleping]]uid]]
[[1648]]. aastal alustati [[Ukraina hetman]]i [[Bogdan Hmelnõtskõi]] juhtimisel võitlust [[autonoomia]] saavutamiseks Ukrainale Poolast, kaasates liitlasena [[Krimmi khaaniriik|Krimmi tatarlased]].
Ülestõusu algetapp oli võidukas, HmelnõtskiHmelnõtskõi-tatarlaste väed lõid Poola kroonihetman [[Mikolaj Potocki]] vägesi [[Zhovti Vody lahing|Zhovti Vody]] ja seejärel Korsuni lahingus. Lisaks sõjategevusele alustasid mässu ka talupojad, kes laastasid ja rüüstasid Poola [[šlahta]]le kuuluvat vara Ukrainas.
1648. aasta juuni jõudsid HmelnõtskiHmelnõtskõi väed [[Bila Tserkva]]ni ja esitasid [[Rzeczpospolita]]le nõudmised: kasakate traditsiooniliste vabaduste taastamine, registrikasakate arvu suurendamine 12 000-ni, kasakatele tasu maksmine nende eelneva 5 teenistusaastateteenistusaasta eest, [[õigeusu kirikukirik]]u õiglane kohtlemine - võimaldades neil omada kirikuid ja [[klooster|kloostreid]], nagu enne uniaadikiriku[[uniaadikirik]]u loomist. Nende nõudmiste täitmisel lubas Hmelnõtski vanduda truudust [[Poola kuningas|Poola kuningale]]. Kuna aga Poola kuningas [[Władysław IV Waza]] oli surnud 1648. aastal ja Poola Seimis toimusid uue kuninga valimine, siis jäi vastus ettepanekule venima.
Ülestõusuga alanud talupoegade mäss kandus sellel ajal aga juba [[Podoolia]]sse, kus suurmagnaat [[Jeremi Michał Korybut Wiśniowiecki]] alustas omal initsiatiivil sõjategevust mässajatega, kuid purustati Maksim Kryvonise vägede poolt. 80 000-se poola väe võitmise järel liikusid ülestõusnute väed [[Lviv]]i linna peale, mille piirasid sisse ning said linnalt [[lunaraha]]. Novembrikuuks edenesid väed [[Zamość]]i linnani, ning seejärel esitas Hmelnõtski uuesti nõudmised Poola võimudele: (1) kasakate traditsiooniliste vabaduste taastamine; (2) vaba pääsu saamine [[Must meri|Musta mereni]], ilma takistusteta poola kindluste [[Kodaki kindlus]] ([[:uk:Кодацька фортеця|uk]]) poolt; (3) hetmani alluvus ainult Poola kuningale, mitte kohalikele Poola võimuesindajatele; (4) et [[amnestia]] laieneks kõigile ülestõusust osavõtnutele; ja (5) et, Bresti unioon ja seega ka uniaadikirik likvideeritakse. Uus, valitud Poola kuningas [[Jan II Kazimierz Waza]] lubas nõudmised täita ja ning väed pöördusid tagasi Kiievisse.
Saabunud võidukalt pärast Poola vägede võitmist ja oma nõudmiste heakskiitmist Kiievisse, võeti HmelnõtskiHmelnõtskõi vastu seal asunud kreeka [[õigeusu kirik]]u [[Jeruusalemma patriarh]]i ja [[Kiievi metropoliit|Kiievi metropoliidi]] poolt, kui õigeusklike eest võitlejana ning innustasid tema [[ambitsioon]]e, kogu piirkonna õigeusklike eest seisjana. HmelnõtskiHmelnõtskõi alustas diplomaatilisi läbirääkimisi Poola võimu vastase koalitsiooni loomiseks piirkonna ([[Moldova vürstiriik|Moldova]], [[Valahhia vürstiriik|Valahhia]], [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]]) õigeusklike valitsejatega, [[Doni kasakad|Doni kasakatega]] ja [[protestantism|protestantidega]] [[Transilvaania]]s ning vürst [[Radziwill]]iga [[Leedu suurvürstiriik|Leedus]].
==1649==
1649. aastal taasalustas taHmelnõtskõi sõjategevust Poolaga juba kõigi õigeusklike vabastamiseks. 1649. aasta sügisel piiras ta ümber [[Zboriv]]i juures, kuningas Jan II Kazimierz Waza väed ning saavutas eduka [[Zborivi vaherahu|vaherahukokkuleppe]]. Leppe alusel lubati kuninga poolt (1) suurendada registrikasakate arvu 40 000-ni, (2) senised [[Rzeczpospolita haldusjaotus|Rzeczpospolita]] [[Kiievi vojevoodkond|Kiievi]], [[Tšernigivi vojevoodkond|Tšernigiv]]i ja [[Brasłaŭ vojevoodkond|Brasłaŭ vojevoodkondade]] alad kuulutati kasakaaladeks, mis vabastatakse Poola vägedest, [[juudid|juutidest]] ja [[jesuiidid|jesuiitidest]]; (3) õigeusu metropoliidile antakse koht Poola Seimis; ja (4) kõigile ülestõusus osalenud [[šlahta]] sekka kuuluvatele antakse amnestia. Saavutatud vaherahuleping rahuldas uusi registrikasakaid, õigeusklikku šlahtat ja vaimulikke, kuid ei täitnud lihtrahva huvi, saada tagasi Poola [[magnaat]]idelt maa.
[[1650]]. aastal nõustus HmelnõtskiHmelnõtskõi, tunnistama Hetmaniriigi [[Osmani riik|Osmani riigi]] [[vasall]]iks, mis ka aktsepteeriti 1652. aastal, kuid vasalliseisund ei toonud kaasa sõjalist abi Osmani riigi poolt.
==1651==
[[1651]]. aastal sõjategevus Poola ning Hetmaniriigiga taasalgas, kuid oli ukrainlastele ebaedukas. Nad kaotasid Berestechko lahingu, [[Volõõnia]]s ja sõlmisid sunnitud olukorras 1651. aasta septembris, [[Bila Tserkva rahuleping]]u. Lepingu alusel vähendati registrikasakate arvu 20 000-ni, piirati nende asumist [[Kiievi vojevoodkond|Kiievi vojevoodkonnas]]. [[Tšernigivi vojevoodkond|Tšernigiv]]i ja [[Brasłaŭ vojevoodkond|Brasłaŭ vojevoodkondades]] taastati Poola [[administratsioon]] ning Poola šlahtal lubati naaseda oma valdustesse. Lepingu tingimustel, tegi HmelnõtskiHmelnõtskõi koostööd Poola võimudega ning saatis kasakad maha suruma naaseva Poola šlahta vastu mässavate talupoegi, Kiievi vojevoodkonnas. HmelnõtskiHmelnõtskõi tegevuse tõttu põgenesid tema aladelt talupojad ja vabad kasakad itta, [[Donets]]i ja [[Don]]i [[ülemjooks]]ule, mis oli Moskva tsaaririigi võimu all. Nende asuala, sai nende elukorralduse alusel nimetuse [[Sloboda Ukraina]].
==1652–1653==
HmelnõtskiHmelnõtskõi vägedel õnnestus lüüa Poola vägesi [[1652]]. aastal, [[Batihi lahing|Batihi]] ja [[Brasłaŭ lahing]]us ning 1653. aastal ([[Žvaneci lahing]]us, [[Podoolia]]s). Žvaneci lahingu järel, 1653. aasta detsembris sõlmitud lepinguga taastati 1649. aasta Zborivi vaherahu tingimused.
==1654==
Pärast nelja-aastast iseseisvat võitlust oli Ukraina sunnitud pöörduma abi saamiseks [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] poole, kelle abi eest võitluses nõustus Ukraina 1654. aastal [[Perejaslavi raada]]l andma Moskva tsaaririigi [[protektoraat|protektoraadi]] alla.
[[8. jaanuar]]il [[1654]] otsustas [[Perejaslavi raada]], mida juhtis hetman Bogdan HmelnõtskiHmelnõtskõi, et edaspidi ei allu kasakad [[Poola kuningas|Poola kuningale]], vaid [[Moskva tsaar]]ile. Hmelnitski kontrolli all oli aastatel 1648–1654 ala, mis moodustas mitmesuguste andmete järgi 100 kuni 150 tuhat ruutkilomeetrit (tänapäeva Ukraina pindala on 603 tuhat km2). Sel ajal säilis [[Dnepri alamjooks]]ul säilis veel [[Zaporižžja Sitš]], mis küll tasapisi kaotas oma tähtsust, kuid ei kuulunud Hmelnitski [[jurisdiktsioon]]i alla.
{{commonskat|Khmelnytsky Uprising}}
<gallery>
File:Historical map of Ukraine AD 1649.svg|Riigid [[1649]]. aastal; Rzeczpospolita, [[Transilvaania]], [[Hetmaniriik]], [[Moskva tsaaririik]], [[Krimmi khaaniriik]] ja [[Osmanite riik]]
| 