Hävituslennuk: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hävituslennuk''' ehk '''hävitaja''' on [[sõjalennuk]], mis on ehitatud peamiselt teiste lennukite õhus hävitamiseks. Hävituslennukeid hakati kasutama [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal vaenlase luure- ja ründelennukite hävitamise eesmärgil, et olla ise õhuruumi valitseja. Sõjapidamine oli lennuki tulekuga muutunud ruumiliseks. [[Teine maailmasõda|Teiseks maailmasõja]] alguseks (N.Nõukogude Liidus sõja lõpuks) olid hävitajad suures osas metallkonstruktsiooniga monoplaanid, tiiba või V-mootori silindriridade vahesse paigutatud kahuritega. II Maailmaasõja üheks täiuslikumaks hävtuslennukiks loetakse North American P-51 "Mustang".

II MaailmasõdasõjaMaailmasõja lõpul lisandusid uut tüüpi hävituslennuki, [[turboreaktiiv]]mootoriga hävitaja, relvastusse reaktiivmürsud ehk õhk-õhk raketid. Tehnilise arengutaseme järgi jagatakse reaktiivhävituslennukid erinevatesse põlvkondadesse. Jaotuse algataja [[Venemaa]] liigitas [[F-35 Lightning II|F-35 Lightnig II-e]] "viienda põlvkonna" hävitajaks. Aasta-arvAastaarv pole siin rangelt põlvkondade eralduspiiriks . Modernsetel reaktiivhävitajatel on reeglina üks või kaks [[turboventilaator]]mootorit, relvastuses peamiselt reaktiivmürsud ja, mitu automaatkahurit (tavaliselt 20-30mm20–30 mm ) ningja radar sihtmärkide leidmiseks.

Esimene põlvkonna lennukitel olid ühekontuursed turboreaktiivmootorid, mis andsid oluliselt suurema kiiruse võrreldes kolbmootorlennukitega. Paljud varajased reaktiivhävituslennukid meenutasid oma kolbmootoriga eellasi mitmel viisil, olid sirge tiivgatiivaga, radar ei olnud veel tavaks saanud jne.

Esimesed reaktiivlennukid arendati välja Teise maailmasõja ajal ning kasutusele võeti need sõja viimastel aastatel. [[Messerschmitt Me-262|Me 262]] oli esimene sarjana ehitatud reaktiivlennuk . Me-262 oli kolbmootoriga lennukist oluliselt kiirem, oskaja piloodi käes oli see lennuk praktiliselt ületamatu. See lennuk näitas ka, et kolbmootoriga lennukite ajastu on läbi. Suurbritannia esimene reaktiivlennuk oli [[Gloster Meteor|Gloster Meteor']].

**[[Arado Ar 234]] – reaktiiv-luurelennuk

*Nõukogude Liit: [[Mikojan-Gurevitš MiG-15|, MiG-15 'Fagot']],[[Mikojan-Gurevitš MiG-17| MiG-17 'Fresco']]

Teise põlvkonna lennukitele lisandub mitmeid tehnoloogilisi uuendusi, mis suuresti parandavad hävitaja võitlusvõimet. Juhitavate rakettide [[AIM-9 Sidewinder]] ja [[AIM-7 Sparrow]] kasutuselevõtuga ei mahtunud lahing enam piloodi vaatevälja, mis tegi vajalikuks parema radari olemasolu sihtmärkide avastamiseks. Nooljas tiib, deltatiib ja muudetava noolsusega tiib said valdavaks. Esimesed seeriatootmises olevad lennukid, mis ületasid helikiiruse, olid noolja tiivaga.

*Nõukogude Liit: [[ MiG-19| MiG-19 'Farmer']], [[ MiG-21| MiG-21 'Fishbed']], [[ Su-7 'Fitter-A']], [[ Su-9/11 'Fishpot']]

Uuendused, mis oluliselt parandasid hävitajate võimekust ([[F-4 Phantom II|F-4]] suutis kanda suuremat lasti kui II maailmasõja aegne pommitaja [[B-24 Liberator]]), tõstsid märgatavalt lennukite hinda. Kuna õhuvägedel oliolid varasemaltvarem erinevateeri missioonide jaoks eriotstarbelised hävitajad (öine hävitaja, ründehävitaja jne.), hakati kulude vähendamiseks erinevateeri tüüpi lennukite võimekusieriomadusi ühendama. McDonnell [[F-4 Phantom II]] projekteeriti ainult püüdurhävitajaks Ühendriikide mereväele, aga muudeti väga edukalt mitmeotstarbeliseks lennukiks nii õhujõududele, mereväele, merejalaväele kui ka müügiks paljudele teistele riikidele. See oli ainuke lennuk, mis oli samaaegselt relvastuses USA kõigis kolmes väeliigis.

*Nõukogude Liit: [[ MiG-21| MiG-21MF/bis 'Fishbed']], [[ MiG-23| MiG-23 'Flogger']], [[ MiG-25|MiG-25 'Foxbat']], [[ Su-15 'Flagon']], [[ Su-17 'Fitter']]

===Neljas põlvkond (1970-19901970–1990)===

*Nõukogude Liit/Venemaa: [[MiG-29|MiG-29 'Fulcrum']], [[ MiG-31 'Foxhound']], [[Su-27| Su-27 'Flanker']]

=== Põlvkond 4,5 (1990- – tänapäev)===

See poolpõlvkond kirjeldab praegu kasutusel olevaid hävitajaid. Selle põlvkonna märksõnad on: seisak [[aerodünaamika]]s (võrreldes kolmanda põlvkonnaga), väga suur areng [[avioonika]]s ningja ka natuke ''stealth''-kujulisus, mille teevad võimalikuks superarvutid. Parimad näited sellest põlvkonnast on [[F/A-18E/F Super Hornet]], lennuk mis baseerub 1970ndate1970. aastate Horneti konstruktsioonile. Põhilised aerodünaamilised tunnusjooned on jäänud samaks. Uuendatud on avioonika, kabiinikuppel, [[radar]] ja mootorid. Kasutatud on rohkesti [[komposiitmaterjal]]e, et vähendada kaalu, ning radarjälje.Radarjälje vähendamiseks on veidi muudetud lennuki kuju. Lahingus on selle põlvkonna hävitajatest kasutatud ainult [[F/A-18E/F Super Hornet|Super Hornet]] ja [[Dassault Rafale|Rafale]].

*Ameerika Ühendriigid: McDonnell DoulasDouglas/Boeing [[F/A-18E/F Super Hornet|F/A-18E/F Super Hornet]], Lockheed Martin [[F-16C/D Block 50/52|F-16C/D Block 50/52]], McDonnell Douglas/Boeing [[F-15E Strike Eagle|F-15E Strike Eagle]]

*Venemaa: [[Mikojan MiG-35 'Fulcrum']], [[ Su-30/33/35/37 'Flanker']], [[ Su-32/34 'Fullback']]

Hävitajateehituse tipptehnoloogiad on nüüdisajal mootori tõukejõu suunamine, komposiitmaterjalide ulatuslik kasutamine, järelpõlemiseta lend ülehelikiirusel, ''stealth''-tehnoloogia, võimekas radar ja sensorid ning integreeritud avioonika, mis vähendab piloodi töökoormust ningja soodustabjätab oluliseltlendurile lenduri tähelepanuvõimetvõimaluse lahingus paremini keskenduda.

SellestSelle põlvkonna lennukitest on kasutusel ainult USA [[F-22 Raptor]] (tellimuse täitmist alustati 2004). F-22 ja [[F-35 Lightning II]] (endine Joint Strike Fighter) arendus on mõjutanud ka neljanda põlvkonna hävitajate arendust, näiteks Venemaa [[PAK FA]] kontseptsiooni, Hiina [[Shenyang J-XX]] projekti, India [[Medium Combat Aircraftand]], Lõuna-Korea [[KFX]]) jne. Olid ka mõned viienda põlvkonna tehnoloogia demonstreerimiseks mõeldud lennukid. Nende hulgas Ameerika Ühendriikide [[YF-23 Black Widow II]], [[Boeing X-32]], [[McDonnell Douglas X-36]].