Alþingi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: is:Alþingi is a good article |
P Valikulised grammatikaparandused. |
||
2. rida:
[[Pilt:ThingvellirAlmanagjaClouds.jpg|right|thumb|Þingvellir, paik, kus loodi Islandi Althing]]
'''Althing''', ka '''Alþing, Althingi, Alþingi''' ([[vanaislandi keel|vanaislandi]]
==Ajalugu==
9. rida:
Althing loodi tervet [[Island]]it ühendava [[ting]]ina, mis kogunes [[Reykjavík]]i lähedal [[Þingvellir]]il ("Tingi väljad") kaheks nädalaks igal kesksuvel. Althingile kogunesid Islandi pealikud, [[goodi]]d, et võtta vastu ja muuta seadusi ning mõista kohut. Althingil oli õigus osaleda kõikidel vabadel meestel. Lisaks talupoegadele tulid sinna kokku ka kaupmehed, käsitöölised, jutuvestjad ja reisilised, samuti kohtuvaidlustes osalevate pealike väesalgad. Nõnda kujunes Althingist saare suurim rahvakogunemine. Althing täitis hõredalt asustatud saarel mitmeid olulisi sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone.
Althingi juhtis 3 aastaks ametisse valitud [[seadusekuulutaja]], ''lögsögumaðr''. Tema ülesandeks oli igal aastal ''Lögbergi'', Seaduste kalju juures kolmandik seadustest ette lugeda ning vaidluste puhul otsustada, millisel osapoolel on õigus. Seadusekuulutaja amet oli väga auväärne, sest see eeldas väga head seaduste tundmist. Kuni [[12. sajand]]ini ei olnud Islandi seadused kirjalikult jäädvustatud, õppinud mehed teadsid neid peast. Kohtuvaidlustes saavutas võidu sageli see pool, kelle nõuandjaks oli parem seadusetundja. Samuti eeldas seadusekuulutaja ametisse valimine
Seadusi andis Althingil välja ''Lögrétta'' (sõna-sõnalt "seaduskohus"). ''Lögrétta'' liikmeteks olid lisaks [[seadusekuulutaja]]le 39 [[goodkond|goodkonna]] (''goðorð'') juhid, [[goodi]]d (''goði'') ning nende nõuandjad. [[965.]] aastal jagati Island neljaks kohtupiirkonnaks, neljandikuks. [[13. sajand]]i lõpust pärinevate käsikirjadena säilinud seadustekogu [[Grágás]] (Hallhani) ütleb, et igas neljandikus oli 9 goodkonda, erandiks oli põhjaneljandik, milles oli 12 goodkonda.
Althingil kogunesid ka neljandike kohtud ja [[11. sajand]]il loodi seal nn. viies kohus, ''Fimmtardómr'', mis otsustas siis, kui alamas kohtus otsusele ei jõutud.
21. rida:
Kui Island aastal [[1262]] [[Norra]] kuninga võimu alla läks, kaotas Althing järk-järgult oma senise tähtsuse. Goodide süsteem kaotati, neid asendasid nüüd kuninga ametnikud. ''Lögrétta'' jätkas formaalselt, kinnitades kuninga poolt välja antud seadusi; samuti pidi kuningas kinnitama Althingi poolt välja antud seadusi. Teised kohtud kaotati ja ''Lögrétta'' ülesandeks sai ka kohtumõistmine. Seadusekuulutaja amet kaotati aastal [[1271]], teda asendasid kaks ametnikku (''lögmaðr'').
[[17. sajand]]il Taani kuningriigi osana kaotas Althing õiguse seadusi välja anda täielikult. Kuni aastani [[1800]]
Althing loodi uuesti [[1843]]. aastal välja antud kuningliku käsu kohaselt. Esimene istung toimus [[1. juuli]]l [[1845]]. Althing koosnes 26 liikmest, kellest 20 olid valitud ja 6 oli määranud Taani kuningas. Sel perioodil oli Althingi ülesandeks anda kuningakojale nõu Islandit puudutavates küsimustes. Althingil õnnestus saavutada mitmeid Islandile soodsaid muudatusi seadusandluses ja maa administratsioonis.
35. rida:
[[17. juuni]]l [[1944]] kuulutati [[Þingvellir]]il peetud Althingi istungil välja Islandi Vabariik.
Alates [[1991]]. aastast on Althing ühekojaline ja sinna kuulub 63 liiget.
==Kirjandus==
| |||