George Armitage Miller: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P Valikulised grammatikaparandused.
1. rida:
'''George Armitage Miller''' (3. veebruar 1920 – 22. juuli 2012) oli üks [[Kognitiivne psühholoogia|kognitiivse psühholoogia]] rajajaid. Samuti aitas ta kaasa [[psühholingvistika]] ja üldisemalt [[tunnetusteadus]]e sünnile. Miller on kirjutanud mitmeidpalju raamatuid ningja juhtisjuhtinud [[WordNet|WordNet]]-i, arvutiprogrammide poolt kasutatud ''online''-andmebaasi, arendamist. Üks Milleri kuulsamaid töid on [[lühimälu]] mahu kohta: ''[[The Magical Number Seven, Plus or Minus Two]]''<ref> {{Cite journal
| last1 = Miller | first1 = G. A.
| authorlink = George Armitage Miller
14. rida:
}}</ref>, milles eksperimentide läbiviimise tulemusena avastati, et lühimälu maht on keskmiselt seitse ühikut. Seda tööd tsiteeritakse sagedasti nii [[Psühholoogia|psühholoogias]] kui ka kultuuriliselt laiemas kontekstis.
 
George A. Millerit, [[Jerome Bruner|Jerome Brunerit]] ningja [[Noam Chomsky|Noam Chomskyt]] peetakse kognitiivse psühholoogia, mis asendas psühholoogias [[Biheiviorism|biheivioristliku]] mõtteviisi, loojateks. <ref>{{refn|name=LATimes|
{{cite news
| work = [[Los Angeles Times]]
26. rida:
=="Maagiline number seitse"==
[[William James|William James'i]] aegadest peale on arvatud, et mälu koosneb lühiajalisest ja pikaajalisest mälust. Ehkki lühiajalise mälu mahtu peeti piiratuks, ei olnud täpselt teada, kui palju ühikuid/objekte lühiajalisse mällu korraga mahub.
1956. aastal avaldati Miller'i töö ''The magical number seven, plus or minus two'', milles ta [[töömälu]] mahtu piiritles. Miller uuris inimeste mälu testidega, milles tuli vahetult vastata: näiteks paluti katseisikutel korrata esitatud numbreid-arve; stiimuli ja nime esitamisel tuli, näiteks, hiljem nime meenutada. Samuti uuris Miller tähelepanu ulatust, paludes katseisikutel kiiresti kokku lugeda objekte, mida esitati suuremas või väiksemas hulgas. Kõigis kolmes uurimisolukorras leidis Miller, et keskmine lühiajalise mälu maht oli seitse objekti.<ref> {{Cite journal
| last1 = Miller | first1 = G. A.
| authorlink = George Armitage Miller
41. rida:
}}</ref>
 
Miller ise suhtus seitsmesse kui lühiajalise mälu piirarvu ambivalentselt, ningja tundis, et tema tööd on sagedasti valesti tõlgendatud. <ref>{{cite journal
| title = Georage A. Miller: The Psychology of Communication: Seven Essays: Review
| journal = Journal of Business Communication