Erinevus lehekülje "DNA" redaktsioonide vahel

Lisatud 1669 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
P (Robot: vls:DNA is a featured article)
{{See artikkel|on keemilise aine kohta; teisi tähendusi vaata [[DNA (täpsustus)]].}}
[[Pilt:DNA Overview.png|pisi|DNA molekuli lõik]]
'''Desoksüribonukleiinhape''' ehk '''DNA''' ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''deoxyribonucleic acid''; varem kasutati ka lühendit '''DNH''') on enamikus elus[[organism]]ides [[pärilikkus|pärilikku]] [[informatsioon]]i säilitav aine, keemiliselt [[desoksüriboos]]ist, [[lämmastikalus]]test ja [[fosforhappejääk]]idest koosnev polümeer. Puhas DNA on [[Hape|happeline]], [[toatemperatuur]]il tahke, suhteliselt pehme, [[värvus|värvitu]] või õrnalt violetja varjundiga, [[vesi|vees]] hästi lahustuv aine.
 
==DNA üldstruktuur==
[[Pilt:DNA-skeem2.png|pisi|DNA skeem]]
Lämmastikaluste vabad [[hüdroksüülrühm]]ad, [[aminorühm]]ad ja [[hapnik]]u [[aatom]]id moodustavad kergesti omavahelisi [[vesinikside]]meid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse ''DNA primaarstruktuuriks''.
Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe [[antiparalleelsus|antiparalleelse]] omavahel [[komplementaarsus|komplementaarse]] ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad (toimub [[Watson-Cricki paardumine]]), ja DNA ahelad pöörduvad nende vahelise pikitelje ümber [[kaksikheeliks]]iks, nii et lämmastikaluste paarid jäävad [[heeliks]]i sisemusse (seda nimetatakse ''DNA sekundaarstruktuuriks''). Kaksikheeliksit stabiliseerivad omavahel [[komplanaarsus|komplanaarselt]] paiknevate lämmastikaluste vahelised [[elektrostaatiline jõud|elektrostaatilised jõud]] (nn ''stacking'' efekt) ja fosfaatrühmadega [[iooniline side|ioonilisi sidemeid]] moodustavad [[katioon]]id (nt [[Magneesium|Mg]]<sup>2+</sup>) . Kuna igas nukleotiidis on kuus [[üksikside]]t, mille ümber võib toimuda [[molekul]]i osade pöörlemine, esineb DNA (olenevalt keskkonnatingimustest ja nukleotiidsest koostisest) mitme strukturaalse [[isomeer]]ina.
 
==DNA struktuuri bioloogiline tähtsus==
===B-DNA===
[[Pilt:DNA molecule closeup.jpg|150px|pisi|DNA B-vormi mudel]]
DNA B-struktuur on looduses levinuim, esinedes valdavana madala [[katioon]]ide kontsentratsiooniga või puhastes [[vesi]][[lahus]]tes (sh elus[[rakk]]udes). B-DNA on kaksikahelaline, paremakäeline heeliks. Iga [[nukleotiid]] on talle järgneva nukleotiidi suhtes keskmiselt 35° pööratud (varieerub sõltuvalt nukleotiidsest järjestusest 28°- 42–42°), mistõttu ahel teeb täispöörde ligikaudu iga 10 nukleotiidi järel. Suhkur-fosfaat selgroog on suhteliselt sirge (ilma teravate nurkadeta) ja kaksikahela läbimõõt on ~19 [[Ongström|Å]]. Aluspaarid heeliksi keskel on ahela pikiteljega peaaegu risti (89° nurga all), neid hoidvad glükosiidsidemed on anti-asendis. [[Suur vagu]] on lai ja lame, mistõttu ahela keskel paiknevad aluspaarid on sealt väliskeskkonnale eksponeeritud. Suure vao kaudu toimub DNA interaktsioon mitmesuguste järjestus-spetsiifiliste [[ensüüm]]ide ja [[transkriptsioonifaktor]]itega. [[Väike vagu]] on kitsas ja sügav.<BR>
DNA B-vormile on väga lähedane ka nn DNA C-vorm (9,5 nukleotiidi täispöörde kohta; mitte segi ajada [[c-DNA]]ga!).
 
 
==Keemilised omadused==
DNA on [[vesi]][[lahus]]tes enamasti [[Elektrolüütiline dissotsiatsioon|dissotseerunud]] [[Fosforhappejääk|fosforhappejääkidega]], ning moodustab [[katioon]]idega kergesti [[soolad|sooli]]. Madalamatel [[temperatuur]]idel on DNA suhteliselt stabiilne, kõrgematel temperatuuridel laguneb (täpne lagunemistemperatuur oleneb näiteks keskkonna [[pH]]-st, happelises keskkonnas [[hüdrolüüs]]uvad lämmastikaluste ja desoksüribooside vahelised [[glükosiidside]]med). DNA [[lämmastikalus]]ed on reaktsioonivõimelised mitmesuguste [[elektrofiilne reaktsioon|elektrofiilsete]] reagentidega (see on samuti oluline [[mutatsioon]]ide allikas).
 
==DNA biokeemiast==
Tulenevalt DNA kesksest bioloogilisest tähtsusest, esinevad elusorganismides keerulised DNA säilitamise, muutmise ja tootmisega seotud mehhanismid. DNA koostisosade biokeemia kohta vt [[nukleotiidide ainevahetus]]. DNA süntees toimub tavaliselt [[replikatsioon]]i teel (vt [[DNA polümeraas]], [[replikatsioon]], [[DNA reparatsioon]]). DNA lagundamine toimub [[nukleaas]]ide abil (vt [[endonukleaas]], [[eksonukleaas]], [[restriktaas]], [[apoptoos]]). DNA keemilise muutmise kohta vt [[DNA modifitseerimine]]. DNA sekundaarstruktuuri muutvad ensüümid on [[DNA ligaas]]id, [[helikaas]]id, [[güraas]]id.
 
==Kahjustused ja nende parandamine==
*[[{{Vaata|DNA reparatsioon]]}}
DNA kahjustused tekivad nii organismi normaalse elutegevuse käigus kui ka väliste keskkonnategurite mõjul. Neist esimesi tekitavad põhiliselt [[reaktiivsed hapnikuühendid|reaktiivsed hapniku-]] ja alküülivad ühendid ning vähemal määral ka spontaanne lämmastikaluste eemaldamine ja [[deamineerimine]]. Väliskeskkonna mõjul tekkinud ehk eksogeenseid DNA kahjustusi põhjustavad näiteks [[ultraviolettkiirgus]], [[ioniseeriv kiirgus]] ja keskkonnas leiduvad kemikaalid. Selliste ohtudega tegelemiseks ja DNA stabiilsuse kindlustamiseks on organismidel välja kujunenud mitmeid kahjustuste vältimise ja parandamise süsteeme.
 
Protsessi, mille käigus elimineeritakse DNA-s erinevatel põhjustel tekkinud kahjustusi, nimetatakse [[DNA reparatsioon]]iks. Selleks võin näiteks [[DNA polümeraas]]il olla 3'–5' eksonukleaasne aktiivsus ehk ''proofreading'' aktiivsus, mille abil eemaldada [[DNA replikatsioon]]il tekkinud [[valepaardumine|valepaardumisi]]. Lisaks on rakkudes mitmeid täiendavaid mehhanisme vigadega võitlemiseks: [[aluse väljalõike reparatsioon]] (''base excision repair''), [[paardumisvigade reparatsioonisüsteem]] (''mismatch repair''), [[nukleotiidi väljalõike reparatsioon]] (''nucleotide excision repair''), jt.
 
==Vaata ka==
*[[DNA reparatsioon]]
*[[DNA modifitseerimine]]
*[[DNA sekveneeriminereparatsioon]]
*[[DNA replikatsioon]]
*[[Mitokondriaalne DNA]] (mtDNA)
*[[DNA-viirused]]
*[[Geneetiline kood]]
*[[Mitokondriaalne DNA]] (mtDNA)
*[[Mutatsioon]]
*[[Nukleiinhapped]]
*[[PCR]]
*[[Replikatsioon]]
*[[RNA]]
*[[Sekveneerimine]]
 
==Välislingid==
{{commonskat|DNA}}
*[http://en.citizendium.org/wiki/DNA Citizendiumi artikkel]
*[http://www.horisont.ee/node/962205 "Rämps-Pärilikkusaine DNA eieristab pruugimeid ollateistest rämpsja üksteisest"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 23. veebruar 20095/2007
*[http://www.horisont.ee/node/962 "Rämps-DNA ei pruugi olla rämps"] Horisont, 23. veebruar 2009
*[http://novaator.ee/ET/biotehnoloogia/dna_aluste_arv_tousis_kaheksani/ "DNA aluste arv tõusis kaheksani"] Novaator, 26. juuli 2011
*[http://novaator.ee/ET/biotehnoloogia/rampsdnad_pole_olemas/ "Rämps-DNAd pole olemas?"] Novaator, 7. september 2012
 
[[Kategooria:Nukleiinhapped]]
{{Link FA|uk}}
{{Link FA|zh}}
 
{{Link GA|sl}}
{{Link GA|sk}}