Ropaži ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Ehitus |
PResümee puudub |
||
36. rida:
[[1561]] pantis ordumeister [[Gotthard Kettler]], tollal juba Poola kuninga vasallina Zemgale ja [[Kuramaa hertsog]] ja Üleväina Liivimaa ülemkuberner, Ropaži linnuse ja mõisa 14 000 marga eest Kavilda [[Fromhold von Tiesenhausen]]ile.
[[1561]], 29. septembrist - 10. novembrini andis ordumeister Kettler Ropaži linnuse koos Väinasuu ([[Daugavgriva]]), [[
[[1562]] annetas ordumeister Kettler Ropaži koos [[
[[1582]]. aastal eduka [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|Vene-Poola sõja]] järel, 12. märtsil saabus poola kuningas [[Stefan Bathory]] Riiga ja moodustas [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonnas]] uue [[roomakatoliku kirik]]u [[Võnnu piiskopkond|Võnnu piiskopkonna]], millele allusid peale [[Volmari ordulinnus|Volmari]], [[Asti ordulinnus|Asti]] (Burtnieki), [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Otepää linnus|Otepää]], [[Carnikava]] jt. ka Ropaži linnus.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 251</ref>
64. rida:
==Ehitus==
Ehitusstiililt oli uuemate uurimuste järgi tegemist viisnurkse, kuid põhiplaanilt trapetsit<ref>[http://ropazu-rodenpois-pilsdrupas-ru.vieglicelot.lv/ru/object/ropazu-rodenpois-pilsdrupas.htm viegli celot]</ref> meenutava vabakujundusliku laagerkastelliga<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 431</ref>, mis ühtlasi kaitses Riia suunast Liivi Ordu keskmaad ja seisis ka vastu 20 km kaugusel kagus asuvale Suntaži piiskopilinnusele. Ropaži juurest algas u. 75 km pikk ja u. 25 km lai Liivi Ordu nn. "Koiva koridor", kus orduvaldused lahutasid Riia Peapiiskopkonna liivlaste ja lätlaste vahelisi alasid. Kui koridori lõunaotsa põhjapoolset piiri tõkestasid Koiva jõgi ja Sigulda linnus, siis lõunapiiri kaitseks ehitati XIV sajandil välja Ropaži - Mālpilsi - Jaunpilsi (Zaube) - Skujene - Nitaure linnuste kaitseliin. Ühtlasi olid need kõik ka kohalikud halduskeskused ja majanduslinnused. Samas moodustasid
Linnusemüürid olid laotud maakividest ja lubimördist. Laagerkastellil oli hoonestatud XIV - XVII sajandini väljaehitatud pikk edelatiib ja XV - XVI sajandist pärinev lühem kirdetiib, mille vahele jäi avar õu. Kaitsemüüri loodeküljel asus värav, mida tugevdas XV sajandil püstitatud ümmargune võimas suurtükitorn. Kagupoolsesse kitsamasse külge jäi loodesse, hoovi avaneva sissepääsuga eeslinnus.<ref>[http://ropazu-rodenpois-pilsdrupas-ru.vieglicelot.lv/ru/object/ropazu-rodenpois-pilsdrupas.htm viegli celot]</ref> A. Tuulse arvamusel paiknes seespool välist kaitsemüüri puithoonestus, mis 1558/59 talvisel sõjakäigul venelaste poolt maha põletati.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 242</ref>
|