Vaatamata üldiselt madalalale SKP-le elaniku kohta ja sellele, et pooled keenialased elavad allpool vaesuspiiri, on Keenia majandus juba praegu Ida-Aafrika suurim. Enamik elanikkonnast on seotud põllumajandusega[[põllumajandus]]ega, suurim eksporditav põllukultuur on [[Tee (jook)|tee]]. Levinud on [[kartul]]i- ja [[jamss|jamsi]]kasvatus.
Elektrienergia saadakse põhiliselt [[hüdroelektrijaam]]adest, vähemal määral [[geotermaalenergia]]st. Riigis on ka üks [[naftaelektrijaam]], kuid kogu [[nafta]] imporditakse. 2006. aastal sõlmiti Hiina firmadega mahukas kokkulepe naftaotsinguiks, ent 2012. aastal leidis Keenia esimese naftamaardla Turkana maakonnast Inglise-Iiri firma Tullow Oil. Naftapuurimiseni pole veel jõutud.
Elektrienergia saadakse põhiliselt hüdroelektrijaamadest, vähemal määral
Keenia arengu suunamiseks on võetud vastu arengustrateegia “Kenya“[[Kenya Vision 2030”2030]]”, mille eesmärk on viia Keenia [[Aasia Tiigrid|Aasia Tiigrite]] laadse majanduskasvuni. Selle üks osa on tehnoloogialinnaku [[Konza Technology City]] rajamine Nairobist 64 km kaugusele lõunasse. 5000 aakril laiuv ja 14,5 mldmiljardit [[USD]]-d maksev linnak on saanud hüüdnime Ränisavann (Silicon Savannah), 2030. aastaks peaks see looma 100 000 töökohta.
44 miljoni elanikuga riigis oli 2012. aastal 30,7 miljonit mobiiltelefoni (71,9% elanike arvust) ning 13,8 miljonit internetikasutajat (umbes 1/3 elanikest). 2013. aasta novembris oli internetikasutajaid juba 19,6 miljonit, 2018. aastaks loodetakse tõsta internetikasutajate osakaal elanikkonnast 70%-ni. (Võrdluseks: Eestis oli see näitaja 2012. aastal 79,0%.)
[[Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kommunikatsioonitehnoloogia]]sektori edendamiseks on võetud vastu riiklik viie aasta plaan (2013-18), mis peaks looma 55 uut firmat, 37 edukat rakendust, 180 000 töökohta ning andma enam kui 50%-le elanikest ligipääsu riigiteenustele algatusesprojektis nimega e-Government. Keeniast loodetakse arendada Ida-Aafrika IKT-keskus. Üks selle aluseid on [[Fiiberoptiline kaabel|fiiberoptilise kaablivõrgu]] ja laiaulatusliku [[WiFi]] arendamine. Allprojektid on algatatud maakondades; alates 2015/16 rahandusaastast peavad maakonnad eraldama IKT-le vähemalt 5% eelarvest. Avalikud e-teenused valitsuse eri tasanditel on kuulutatud prioriteediks.
