Stalinism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:NSV Liit; lisatud Kategooria:NSV Liidu poliitika |
Mõiste määratluse avardus. Muus selguse huvides väike kohendav korrastus. |
||
3. rida:
{{toimeta}}
'''Stalinism''' on Jossif Stalin poolt loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks. NSV Liidus rakendatuna tõi see endaga
''“Just Jossif Salin muutis kommunistlikud poliitilised süsteemid
mittepäritavateks monarhiateks (''ning sobitas sõja ajal
kokku riikliku ateismi ja vene rahva
ortodoksliku õigeusu). … ''pole mingeid tõendeid, et Lenin oleks ette näinud või võinud kuidagi
olla nõus sellise universaalse ja kohustusliku ilmaliku riigiusuga, mis arenes
välja pärast tema surma.. Stalin ei pruukinud seda teadlikult ette võtta. Ta
võis lihtsalt kaasa minna tema hinnangul mahajäänud talupoegliku Venemaa ning selle autokraatliku
ja ortodokse suuna '''põhivooluga'''. '' ''Kuid on
väheusutav, et selline süsteem oleks tekkinud ilma temata, ning üsna kindel, et
seda ei oleks peale sunnitud teistele sotsialistlikele rezhiimidele.''” Eric
Hobsbawm ''Äärmuste ajastu. ''2002 Varrak '' ''lk 427, ''426''
Mõistet "stalinism" kasutati esmakordselt [[trotskism|trotskistide]] poolt. Algselt tähendas '''stalinism''' (ka: '''stalinlus''') [[1920. aastad|1920. aastatel]] [[Jossif Stalin]]i poolt juhitud enamust [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Üleliidulises Kommunistlikus (bolševike) Parteis]]. Võitluses [[Vladimir Lenin|Lenin]]i poliitilise ja teoreetilise pärandi tõlgendamise pärast vastandus see [[trotskism]]ile. Stalini enda sõnul oli stalinism eriti energiline kaitsmine.
Stalini 55. sünnipäeva ajal [[1934]] tõstis [[Karl Radek]]i artikkel Stalini ideed ja poliitika iseseisvaks saavutuseks. Tekkis väljend "[[marksism-leninism-stalinism]]". Stalinismi teooria nurgakivid olid [[sotsialism]]i areng ühel eraldivõetud maal ning sellega kaasnev [[klassivõitlus]]e teravnemine. Viimasega legitimeeriti [[repressioon]]e ja [[Suur Terror|stalinlikke puhastusi]], mille ohvrid mõrvati või viidi [[Gulag]]i poolt juhitud [[Nõukogude sunnitöölaagrid|Nõukogude sunnitöölaagritesse]]. Selle poliitika ohvrite arv arvatakse olevat vähemalt 20 miljonit.
18. rida ⟶ 30. rida:
[[Aleksandr Solženitsõn]]i raamatu "[[Gulagi arhipelaag]]" ([[1974]]) hakati Lääne-Euroopas ja USA-s stalinismi mõistet seostama Gulagi vangilaagrite süsteemiga.
Stalinistlikeks nimetatakse sageli ka isikukultuse ja võimuteostamise vorme [[Hiina|Hiina Rahvavabariigis]] ([[maoism]]) ja [[Põhja-Korea]]s, kuigi neid on tugevasti mõjutanud [[konfutsianism]] ja [[Kim Il-Sung]] vastandas oma ideoloogiat teiste kommunistlike parteide omale.
Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud [[riik|riigiaparaadi]] ühtekasvamine [[bolševism|bolševistliku]] parteiga ([[VK(b)P]] ehk [[NLKP]]-ga), [[ühiskond|ühiskonna]] elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine ([[OGPU]], [[NKVD]]), primitiivne üldkohustuslik bolševistlik–kommunistlik ideoloogia, [[juhikultus]], tegeliku [[demokraatia]], [[vabadus]]e ja [[inimõigused|õiguste]] mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene [[šovinism]], agressiivne välis[[poliitika]], piiramatu omavoli ja [[klassivõitlus]]e nimel korda saadetud massiterror, vaenulike (talupojad, aadelkond jt eraomandit valdavate) klasside, vähemusrahvuste ([[ksenofoobia]], [[antisemitism]]), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega.
== Stalinlik "puhastus" ==
|