Noodikirja märkide loend: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
13. rida:
*'''a''': (ka ''ad'' ja ''alla'') ... moodi
*'''a 2''': (vt a due)
*'''[[aaria]]''': iseseisev pala või üks osa [[ooper]]ist, [[oratoorium]]ist või [[kantaat|kantaadist]], mida esitab üks laulja tavaliselt orkestrisaatel. Aariaks nimetatakse ka mõnda laululikku instrumentaalteost, neist kuulsaim on [[Johann Sebastian Bach]]i „Aaria“"Aaria" Kolmandast orkestrisüidist.
*'''a battuta''': pöörduda tagasi eelnevasse temposse pärast aeglustust või kiirendust. Ei ole soovitatav kasutada keelpillipartiides, sest on segamini aetav sõnaga ''battuto''. Rohkem kasutatakse väljendit ''a tempo'', mis tähendab sama.
*'''ab''' (sks k): ära, kasutatakse orelipartiides kohas, kus orel peab vaikima.
40. rida:
* '''[[ad libitum]]''' (tavaliselt kasutatakse lühendit '''ad lib'''; lad k): soovi kohaselt, see tähendab näiteks, et tempovalik on esitaja otsustada. Kasutatakse ka märgistamaks partiid, mille esitamine ei ole tingimata vajalik.
* '''addolorato''': valuliselt
* '''a due''' (pr k '''a deux''': kahele, mõeldud duetile või duole, st kaks pilli või lauljat peavad mängima või laulma [[unisoon]]is pärast soololõiku, mil vaid üks neist mängis või laulis.
* '''affannato, affannoso''': meeleheitel, ahastuses
* '''affetto''', '''con affetto''', '''[[affetuoso]]''', '''affettuosamente''', '''affectueusement''' (pr k): emotsionaalselt, kirglikult
78. rida:
* '''andantino''': pisut kiiremini kui ''andante'' (varasemalt kasutati ka märkimaks tempot, mis pisut ''andante''<nowiki>'</nowiki>st aeglasem)
* '''a nessuna cosa''': tühjuseni; tähistab [[Helivältus#Fermaat|fermaat]]i, mida hoitakse senikaua, kuni heli kustub.
* '''Anhang''' (sks k): kooda, lõpp, lisand,
* '''a niente''': tühjuseni; tähistab ''diminuendo''<nowiki>'</nowiki>t, mis lõppeb vaikuses.
* '''anima''': elu, tunne; ''con anima'': tundega
114. rida ⟶ 115. rida:
*'''[[basso continuo]]''', ka '''generaalbass''', '''nummerdatud bass''': Bassipartii, mida esitatakse katkematult kogu teose vältel ning millel põhineb harmoonia. Levinud eelkõige [[barokkmuusika]]s.
*'''battement''' (pr k): üldnimetus kaunistavatele elementidele, mis koosnevad kahest kõrvutiasetsevast noodist, näiteks triller või mordent. Mõistet kasutati 17. sajandil.
*'''battuta col legno''': keelpilli keeli poogna puidust osaga lüües, rohkem kasutatakse väljendit ''[[#col legno]]''.
*'''battuto''': keelpilli keeli poognaga lüües.
*'''beat''' (ingl k): löök, lööma
138. rida ⟶ 140. rida:
*'''bridge''' (ingl k "sild"): üleminekulõik teose kahe osa vahel. Ka [[roop (muusika)| roop]] – keelpilli osa, mis hoiab keeled sõrmlauast eemal ja kannab keelte vibreerimise edasi resoneerivale kõlakastile.
*'''brillante''' (it k, pr k ''brillant''): säravalt
*'''[[brio]]''': elujõud, elavus, lõbusus, sära; ''con brio'' – elujõuliselt, särvavalt, elavalt, lõbusalt
*'''brioso''': elujõuliselt, elavalt
*'''bruscamente''': järsult, otsesõnu, toorelt
149. rida ⟶ 151. rida:
*'''[[cantabile]]''', '''cantando''': laulvalt
*'''[[capo]]''': [[barreevõti]], seade, mis muudab keelpillide (nt kitarr või bandžo) helistikku; algus
*'''[[capriccioso]]''' (it.k, sks.k ''launenhaft''): kapriisselt
*'''cesura''' (it k; ldn k '''caesura'''; pr k '''césure'''): [[tsesuur]], paus, peatus; see tähendab, et heli vaikib hetkeks, katkestades ka meetrumi.
*'''[[coda (noodikiri)|coda]]''' (it.k, sks.k ''Anhang''): kooda, lõppmäng
*'''chiuso''': käega suletud toon – mänguvõte metsasarvel või sellele sarnaneval instrumendil
*'''[[col legno]]''' (it.k, sks.k ''mit dem Holz''): "puuga", keelpillipoogna puuosaga
*'''coda''': kooda, saba, teose või osa lõppu lisatud lõik
*'''[[colla parte]]''', '''c.p.''' (it.k): saata solisti järgi
*'''codetta''': väike kooda, mis lisatakse tavaliselt lõigu, mitte terve osa või teose lõppu.
*'''[[con anima]]''', '''[[animato]]''' (it.k, sks.k mit Seele, belebt, beseelt): liikuvalt
*'''col''', '''colla''': millegagi – eessõna, mis paneb järgneva sõna kaasaütlevasse käändesse. ('''col''' on enne meessoost sõna, '''colla''' enne naissoost sõna)
*'''colla parte''', '''c.p.''': saata solisti järgi, see tähendab, et järgida tuleb solisti tempo- ja rütmivabadust. Mõistet kasutatakse nii orkestripartituuris, orkestripartiides kui ka saatepartiides.
*'''colla voce''': saata hääle järgi, see tähendab, et järgida tulaeb laulja tempo- ja rütmivabadust.
*'''coll'ottava''', lühendatult '''col 8''', '''coll' 8''' ja '''c. 8va''': tuleb lisada noodid oktav kõrgemale või madalamale. Erinevalt märgist "8va" tuleb "c. 8va" korral mängida ka noodis kirjas olev noot.
*'''[[col legno]]''': (it.k, sks.k ''mit dem Holz''):otsetõlkes "puuga",; keelpillipoogna puuosagapuidust osaga.
*'''coloratura''': värving, jume, värvimine. Vokaalmeloodia kaunistamine rohkete fiorituuride ja passažidega. [[Koloratuur]]
*'''colossale''': üüratult, kohutavalt
*'''col pugno''': rusikaga (klaverit lüües)
*'''come prima''': nagu alguses. Tavaliselt tähendab see, et tuleb mängida loo alguse tempos, mistõttu on ta mõiste "Tempo I" sünonüüm.
*'''come sopra''': nagu eelnevalt. Tavaliselt tähendab see, et tuleb mängida aeglustusele või kiirendusele eelnenud tempos, mistõttu on ta mõiste "a tempo" sünonüüm.
*'''common time''' (ingl k "tavaline taktimõõt"): taktimõõt 4/4, kus taktis on neli lööki ja ühele löögile vastab veerandnoot. Nootides kasutatakse märki "[[Pilt:Commontime inline.gif|11px]]", mis ei ole lühend sõnast "''common''", vaid tähistab poolikut ringi, mida kasutati selle taktimõõdu määramiseks 14.–16. sajandil (täisring tähistas 3/4 või 2/4 taktimõõtu).<ref>G. Augustus Holmes (1949). The Academic Manual of the Rudiments of Music. London: A. Weekes; Stainer & Bell. lk 17. ISBN 9780852492765.</ref>
*'''con anima''': liikuvalt
*'''[[con brio]]'''
*'''[[con fuoco]]''' (it.k, sks.k mit Feuer): tuliselt
238. rida ⟶ 252. rida:
*'''[[largo]]''' (it.k, sks.k breit): laialt
*'''[[latern (muusika)|latern]]'''
*'''launenhaft''' (sks k): kapriisselt
*'''[[legato]]''' (it.k, sks.k gebunden): seotult
*'''[[legato-kaar]]'''
259. rida ⟶ 274. rida:
*'''[[mezza voce]]''', '''m.v.''', ka '''[[sotto voce]]''', '''s.v.''' (it.k, mit halber Stimme): poolel häälel
*'''[[mezzo]]'''- (m-) (it.k, sks.k mittel-):
*'''mit dem Holz''' (sks k): otsetõlkes "puuga"; keelpillipoogna puidust osaga
*'''[[moderato]]''' (it.k, sks.k gemäßigt): mõõdukalt
*'''[[molto]]''' (it.k, sks.k viel): palju, rohkem
399. rida ⟶ 415. rida:
 
 
==VälisviitedVaata ka==
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Graphic_notation Graafilise noodikirja märgid]
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Schenkerian_analysis Schenkeri analüüsi noodikiri]
*[[Tabulatuur]]
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Modern_musical_symbols Traditsioonilise noodikirja märgid]
 
==Viited==
{{viited}}
 
{{noodikiri}}