Paraguai suhkruleht: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
39. rida:
Suhkrulehe [[agrotehnika]]ga hakati tegelema [[19. sajand]]i esimesel kümnendil, selleks võeti ette suuremahuline metsaalade muutmine põllumaaks ning tuhandete suhkrulehepõõsaste ümberistutamine nn "[[istandus]]tesse". Aastal [[1911]] esitles George S. Brady Ameerika Kaubanduskojale „uut piiramatute majanduslike võimalustega suhkrutaime“. Ta rõhutas taime mittetoksilisust ja naturaalsust ning märkis ära taime võime säästa [[diabeet|suhkruhaigete]] organismi.
 
[[1931]]. aastal eraldasid kaks prantuseprantsuse keemikut Bridel ja Lavieille aine, mida peetakse suhkrulehepõõsa magusate maitseomaduste kandjaks – valge kristalne aine nimetusega [[steviin]].
 
[[1960]]ndatel vaimustusid suhkrupõõsa naturaalsest magustamisvõimest [[jaapanlased]]. 20 aastat hiljem kuulus ca 44% [[Jaapan]]i magusainete turust suhkrupõõsale ja/või selle tööstuslikult kontsentreeritud ekvivalentidele. [[1995]] keelati suhkrulehe kasutamine dieettoiduna aga mitte [[toidulisand]]ina, mis tähendas eelkõige seda, et taime ei tohtinud enam lisada valmistoitudele ja jookidele, küll aga tohtis seda müüa eraldi artiklina ja tarbijad said ise otsustada kui suures koguses ja kui tihti nad maitsetaime kasutasid.
183. rida:
* [[European Comission]] , EFSA Journal 2010;8(4):1537 [84 pp.]. doi:10.2903/j.efsa.2010.1537 , EFSA Panel on Food Additives and Nutrient Sources added to Food (ANS), Opinion of the Scientific Committee/Scientific Panel, 10 April 2010.
[http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/1537.htm Euroopa Toiduohutusameti ekspertsoovitus steviosiidide ohutuse kohta toidulisandina]
 
 
[[Kategooria:Korvõielised]]