Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 163 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
'''Romulus''' ([[24. märts]] [[771 eKr]] [[Alba Longa]]<ref>[[Eutropius]], ''[[Breviarium historiae Romanae]]'', I, 1.</ref> – 5. juuli<ref>[[Plutarchos]], ''Romuluse elu'', 27, 4.</ref> või 7. juuli [[716 eKr]]<ref>[[Eutropius]], ''[[Breviarium historiae Romanae]]'', I, 1.</ref> [[Rooma]]) oli legendaarne tegelane, [[Remus]]e kaksikvend, kellele [[annaalid]]e pärimus omistab [[Rooma asutamine|Rooma asutamise]] ning [[Rooma riik|Rooma riigi]] põhiliste poliitiliste institutsioonid rajamise ning kes annaalide pärimuse järgi oli esimene [[Vana-Rooma kuningas]] ja kelle nimest annaalide pärimuse järgi pärineb [[Rooma]] nimi.<ref>[[Giovanni Geraci]], [[Arnaldo Marcone]]. ''Storia romana'', lk 19, 2004.</ref><ref>[[Eutropius]], ''[[Breviarium historiae Romanae]]'', I, 1.</ref> Tema ajaloolisuse üle on uurijad alates 19. sajandi algusest vaielnud.
 
Pärimuse järgi asutas [[latiinid|latiini]] päritolu Romulus, jumal [[Mars]]i ja [[Rhea Silvia]], [[Alba Longa]] kuninga [[Numitor]]i tütre poeg<ref>[[Eutropius]], ''[[Breviarium historiae Romanae]]'', I, 1.</ref>, märkides maha selle pühad piirid<ref>[[Florus]], ''[[Epitome rerum Romanarum]]'', I, 1.1.</ref> (''[[pomerium]]''), [[21. aprill]]il [[753 eKr]].<ref name="LivioI,7">[[Titus Livius]]'', ''[[Ab urbe condita libri]]'', I, 7.</ref> Seoses sellega tappis ta oma kaksikvenna [[Remus]]e, kes oli pühast piirist relvis üle astunud<ref name="LivioI,7"/>. Kui [[Palatinuse küngas|Palatinuse künkale]] oli linn rajatud, kutsus Romulus oma linna kurjategijaid, põgenenud orje, pagendatuid ja teisi heidikuid, tõotades neile varjupaika. Nõnda asustas Romulus viis [[Rooma seitse küngast|Rooma seitsmest künkast]]. Hiljem röövisid noored roomlased Romuluse nõuandel endale naised, kes olid pärit [[sabiinid]]ega asustatud naaberlinnast [[Cures]]est, ([[sabiinitaride röövimine]]). See tõi kaasa sõdasõja, mis lõppes rahulepinguga, mille järgi sabiinid võisid elama asuda naabruses [[Quirinalise küngas|Quirinalise künkal]]. Sabiinide kuningas [[Titus Tatius]] jagas viis aastat Romulusega võimu.<ref name="Plutarco23,1-3">[[Plutarchos]]. ''Vita di Romolo'', 23, 1–3.</ref><ref name="StraboneItaliaV3.7">[[Strabon]], ''[[Geōgraphika]]'', V, 3,7.</ref>
 
Romulus jaotas rahva võitlusvõimelisteks ja võitlusvõimetuteks. Ta moodustas suursugusematest linlastest [[Senat]]i, mille liikmete järeltulijatest kujunes [[vabariigi ajastu]] Rooma riigi eliit. Romulus asutas ka [[kuriaatsed komiitsid]], kellele ta andis ülesandeks muu hulgas seaduste ratifitseerimise. Romulus pidas ka vallutussõdu. Ta jagas Rooma tollase rahvastiku kolmeks [[triibus (Vana-Rooma)|triibus]]eks: ''[[Tities]]'', ''[[Ramnes]]'' ja ''[[Luceres]]''. Igaüks neist jagunes kümneks [[kuuria]]ks. Iga kuuria pidi ohu korral Rooma sõjaväkke välja panema sada jalaväelast ja kümme ratsaväelast, nii et kokku saadi 3000 jalaväelast ja 300 ratsaväelast.<ref name="LivioI,7">[[Titus Livius]]'', ''[[Ab urbe condita libri]]'', I, 13.</ref> Triibuste liikmete järeltulijatest said [[patriitsid]]. Legendi järgi võeti Romulus pärast 40 aastat kestnud valitsemist ühe tormi ajal taevasse. Tema enda soovil austati teda pärast surma jumal [[Quirinus]]ena. See oli sabiinide jumal, keda austati Quirinalise künkal.<ref>[[Plutarchos]], ''Romuluse elu'', 27–29; [[Titius Livius]], ''[[Ab urbe condita libri]]'', I, 15.</ref><ref>[[Florus]], ''[[Epitome rerum Romanarum]]'',, I, 1.16–18.</ref>
== Legend ==
===Päritolu===
Legendi järgi oli Romuluse ja [[Remus]]e isa jumal [[Mars]] ja nende ema oli [[vestaal]] [[Rhea Silvia]], [[Alba Longa]] kuninga [[Numitor]]i, [[Aineias]]e otsese järeltulija tütar.<ref name="StraboneItaliaV3.2">[[Strabon]], ''[[Geōgraphika]]'', V, 3,2.</ref> Seega pärines Romulus ema poolt Alba Longa kuningate soost. [[Plutarchos]] jutustab, et keegi [[Lucius Taruntius]], matemaatik, astroloog ja [[Marcus Terentius Varro]] (teose "[[De lingua Latina]]" autori) sõber arvutas välja kaksikute [[eostamine|eostamise]] ja sünni täpse kuupäeva (24. juuni [[772 eKr]]) ja 24. märts [[771 eKr]]).<ref>Plutarchos, ''Romuluse elu'', 12, 3–5.</ref><ref>[[Eutropius]], ''[[Breviarium historiae Romanae]]'', I, 1.</ref>
 
Pärast [[Trooja]]st põgenemist jõudis Aineias [[Latium]]i. Seal võttis teda vastu kuningas [[Latinus]], kes tutvustas talle oma tütart [[Lavinia]]t. Aineias armus Laviniasse, aga Lavinia oli juba lubatud [[rutulid (Itaalia)|rutulite]] kuningale [[Turnus]]ele.<ref name="StraboneItaliaV3.2"/> Latinus kuulas Aineiase ära, kuid kartes Turnuse kättemaksu, ei võtnud ta Aineiase kosimist vastu.
 
==Viited==
{{viited|2}}
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=–|järgnev=[[Numa Pompilius Pomponis]]|aeg=753–715 eKr|nimi=[[Vana-Rooma kuningate loend|Vana-Rooma kuningas]]}}
{{lõpp}}
 
[[Kategooria:Vanarooma mütoloogia]]